Trigon Dairy Farming Estonia AS finantsjuht Rando Tomingase sõnul võeti pärast Väätsa Agro 2009. aasta saneerimist ja müümist Trigon Dairyle selge eesmärk planeerida suur ja efektiivne farm. „Meie tulemustes on selgelt näha, et mida suurem on farm, seda madalam on piimatootmiskulu,“ rääkis Tomingas. Ta lisas, et võrreldes teiste farmidega on selline kasumlikkus nende Trigoni eelis.

Väätsa Agro laiendamist alustati 2013. aastal ja 2014. aasta augustis valmis Tomingase sõnul uus farm, kus on praegu 2300 lüpsilehma. „Uus farm valmis selles mõttes natuke halval ajal, et 2014. aastal oli piima hind languses, aga elasime need kaks aastat üle ja nüüd oleme kasumlikud,“ rääkis ta.

Tomingas ütles, et sisuliselt vaatavad nad Trigon Dairy gruppi koos, millest Väätsa on üks osa. Lisaks on grupis väiksemad farmid Kaiu LT ja Kärla Põllumajandusühistu, kus on kahe peale kokku umbes 650 lehma. Kaiu farm on Tomingase sõnul piimatootlikkuselt Eesti parim ja Väätsa on samuti riigis esirinnas.

Tomingase sõnul läks eelmisel aastal kõigil grupi kolmel ettevõttel hästi, mis oli peamiselt tingitud piima hinnast, aga kindlasti ka operatsioonide efektiivsusest. Veel rõhutas ta, et suurt rolli mängis see, et teraviljasaak oli hea ning jõuti õigel ajal ära koristada. „Väga palju oli farmereid, kellel jäi märja ilma tõttu saak põllule,“ selgitas ta.

Oluline on investeerida

Väätsal on selgelt näha tasemevahet, leiab Tomingas, ja tihti on Eestis väiksemad farmid jäänud nõukogude aja tasemele, kuhu ei ole väga palju investeeringuid tehtud. „Julgen öelda, et oleme Eestis kõige uuenduslikum farm ja teeme aasta lõikes arvestava osa investeeringuid,“ märkis ta.
Laienemise eesmärk on veelgi ettevõtte võimekust parandada ja võita jällegi efektiivsuses. „Arvan, et ka Euroopas on kogu Trigon Dairy grupp väga kuluefektiivne,“ ütles Tomingas.

Strateegiast rääkides mainis Tomingas, et peavad igakuiselt farmijuhtidega, Margus Mulla ning Joakim Heleniusega nõu, kuidas ettevõtet veelgi parendada. „Piimatootmine on selles mõttes lihtne äri, et kasvamiseks tuleb suurendada lehmade arvu, laiendada lauta või osta maad juurde, et rohkem teravilja toota,“ ütles ta.

Tomingas rõhutas, et oluline on just loomakasvatus ja tootlikkus. „Ettevõtte loomakasvatuse eest vastutab meil Margus Muld, kes on Eesti aasta põllumees,“ ütles ta. Mulla ülesanne on Tomingase sõnul jälgida loomade heaolu, sööda kvaliteeti ja farmi tootlikust.

Ainult piima hinnale loota ei saa

Tomingas selgitas, et palju sõltub piima hinnast, mis on praegu heal tasemel. „Üldiselt tahaks pikema aja perspektiivis leida piimatootmise kõrvale stabiilse sissetulekuga äri, mis toetaks seda hetke, kui piima hind on väga volatiilne,“ rääkis ta edasistest plaanidest. Tomingas ei tahtnud plaane rohkem täpsustada, kuid lisas, et ideid on seinast seina ning ettevõtte finantsvõimekus on praegu väga hea. Ta ei välistanud Trigon Dairy gruppi ka mõne uue farmi lisandumist.

Põllumajandus ronib kriisist välja

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul on olukord Eesti põllumajanduses stabiliseerumas: raskemad aastad on möödas, peamised probleemid on seotud aga toodangu hinna ning seakasvatusega.

Viimastel aastatel on olukord muutunud eelkõige kohalikul piimaturul. „Eelmisel aastal oli piima kokkuostuhind heal tasemel, mis võimaldas põllumeestel kulud katta ja investeeringuid tegema hakata,“ rääkis Sõrmus.

Kiidab valitsust

Sõrmus tõi välja, et praeguse valitsuskoalitsiooni tegevus on põllumeestele kindlust lisanud ja selgelt on näha, et suhtumist põllumajandustootjatesse on muudetud. „Pikki aastaid seisime me selle eest, et riik täidaks kohustusi, mis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames on võimalik teha,“ rääkis Sõrmus. Tema sõnul on praegune valitsus need võimalused ära kasutanud, mis on põllumajanduse toetamiseks võimalik.

„Kõige suurem asi, mida soovisime, oli see, et riik maksaks Eesti tootjatele üleminekutoetusi, mille eesmärk on kompenseerida toetuste erinevust võrreldes Euroopa Liidu keskmisega,“ tõi Sõrmus välja.

Voore Farm OÜ juht Indrek Klammer rääkis, et Reformierakonna valitsus oli põllumeestele katastroofiline. „Hävines vähemalt 13 000 piimalehma, vähemalt 1000 inimest jäi tööta,“ ilmestas ta. Klammer rääkis, et maal olevate töökohtade kadu oli suur, sest neid taastada on raske.

Sõrmus lisas, et tulevikku vaadates on oluline roll praegu kavandamisel oleval põllumajanduse ja kalanduse arengukavad 2030. aastani. „Sellised arengukavad on olulised planeerimise poole pealt ja ka selle poole pealt, kuhu lõpuks investeeritakse,“ rääkis ta.

Sõrmus rõhutas, et inimesed on valmis panustama ja investeerima, kui on olemas kindlustunne, et äri on stabiilne. „Sellised dokumendid annavad signaali selle suunas, kuhu suunas arenetakse,“ lisas ta.

Sõltub ilmast

Eelmise aasta saaki vaadates oli Sõrmuse sõnul põllukultuurides erinev olukord. „Kokkuvõttes oli teraviljasaak üsna heal tasemel, suvel olid põllud väga ilusad,“ rääkis ta.

Küll aga said Sõrmuse sõnul paljud tootjad kannatada, kui sügisene suur vihm ja koristuse hilinemine rikkus ära palju heast saagist, mis oleks võinud salve saada. „Näiteks põldoa ja herne saagist jäi väga suur osa koristamata,“ tõi ta näite.

Klammer rääkis, et nende ettevõtte jaoks oli eelmine aasta katastroofiline. „Koristamata jäi 250 hektarit põlduba ja 300 hektarit nisu. Ümmarguselt öeldes jäi miljoni eest saaki põllule,“ täpsustas ta. Klammeri sõnul oli selline kadu 25 aastaseks saava Voore farmi jaoks esmakordne.

Klammer sõnas, et Voore gruppi kuuluvad ettevõtted, mis tegelevad seakasvatuse, piimakarjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. Viimastel aastatel on ettevõtteid mõjutanud veel madalad hinnad piimanduses ja sealihamüügis ning kaks kehva viljakasvatusaastat.

„Aga üldiselt oleme praegu optimistlikud. Talivili on talve ilusti üle elanud ja kevadtööd on lahti läinud,“ lisas Klammer. Ta rääkis, et põllumajanduses on oluline iga algavat aastat positiivselt vaadata, sest teisiti ei saa.