Ettevõtjad kardavad seoses kütuseaktsiisiga selle jätkuvat tõusu, investeerimisvõimekuse langemist ning kaupade hinnatõusu, selgus täna Kütuseturu aastakonverentsil avalikustatud Kantar Emori värskest uuringust.
Kõrge ohuna näevad ettevõtjad ka palgakasvu survet, mida eelmisel aastal veel küsitlusest ei leidnud - nii nagu ka kütuseaktsiiside jätkuva tõusu hirmu.
Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog sõnas, et kui eelmine aasta olid võrdsel pulgal edetabeli tipus kasumi vähenemine ning kaupade-teenuste hinnatõus, siis on aastaga ohuna rohkem vähenenud viimane variant.
Samas selgus, et erinevalt eelmisest aastast pole nii paljud ettevõtjad enam aktsiisi tõttu hinda tõstnud – kui möödunud aasta küsitluses ulatus see arv 20%-ni, siis tänavu oli see poole väiksem ehk 9%.
Võrreldes möödunud aastaga on aga tõusnud vastajate arv, kes on aktsiisitõusu tõttu hakanud tankima Eestist väljas (rohkem kui kolmandik), hakanud kulusid kokku hoidma ning muutnud töökorraldust. Aastaga on vähenenud nendegi ettevõtjate arv, kes on külmutanud investeeringuid.
Olerexi aktsionär Antti Moppel tõi välja, et nende puhul on kütuseaktsiis avaldanud mõju just investeeringutele, peamiselt Lõuna-Eestis. Kui veel mõni aasta tagasi otsustati, et Valgas on käivete alusel põhjust säilitada kaks jaama ehk üks transiidile ja teine kohalikele, siis veidi hiljem tuli veokitele suunatud jaam sulgeda, sest keegi seal enam ei käinud. Samuti renoveeriti teist jaama väiksemas mahus kui planeeriti.
Moppel lisas, et sel aastal pole plaanis küll ühtegi jaama sulgeda, kuid aeg annab aru. "Oleme mõelnud, et mõni väiksem jaam, mis on ikkagi servast kogu selle tegevusega pihta saanud, pole ehk poole aasta pärast enam elujõuline, kui see tendents jätkub samamoodi, nagu on siiani jätkunud," tunnistas Moppel, pidades silmas aktsiistõusudest tingitud käibe langust Lõuna-Eestis.
Müügimahud positiivsel joonel
Mõneti on samas vähenenud aktsiiside mõju kütuse hulgi- ja jaemüüjatele – kui möödunud aastal vastasid ettevõtjad, et aktsiisitõus on avaldanud positiivset mõju 8%, siis tänavu oli see arv juba 21%. Samuti vähenes ligi kümme protsenti hulgi- ja jaemüüjate arv, kelle müügimahud vähenesid 11-20%.
Circle K Eesti juht Kai Realo oletas, et üks põhjus, miks nii paljudel müüjatel on võrreldes eelmise aastaga mahud tõusnud, on turu suured muudatused – kui turul üldiselt mahud langevad, siis on ostetud teisi kette ning nii omandatud nende mahte. Seetõttu tõusevad ettevõteti ka müügimahud. Realo märkis, et ka Circle K on üks sellistest.
Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog tõi välja, et kõige enam tangivad transpordiettevõtted väljaspoolt Eestit endiselt Lätis ning Leedus, sealjuures esimene on kolme aasta jooksul teinud kõige suurema hüppe. Rohkem on ka pildile jõudnud Soome, samas on Venemaa osatähtsus vähenenud. Voog lisas, et põhiargument, miks tangitakse just nendes riikides, peitub ikkagi hinnas, mugavusfaktorit toodi tänavu kolm korda vähem välja.