Reinsalu: kriminaalmenetlus lihtsaks ja kiireks

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on eelnõu näol tegemist revisjoni esimese etapiga. „Eelnõu eesmärk on selge: muuta kriminaalmenetlus võimalikult lihtsaks ja kiireks, samal ajal kahjustamata menetluse eesmärke, ühiskonna ootusi ja menetluses osalevate inimeste õigusi,“ vahendas pressiteade Reinsalu sõnu.

Eelnõuga kõrvaldatakse nõuded, mis kohustavad praegu menetlejaid tegema tõendite vormistamisel topelttööd.

Mahukama muudatusena kavandatakse oluliselt avardada vahistamise kõrval alternatiivsete tõkendite valikut, et paremini tagada inimeste põhiõigusi, kaitsta kannatanuid ning vähendada kinnipidamisasutuste koormust.

Ühelt poolt muudetakse tõkendite regulatsioon paindlikumaks. Näiteks võib samaaegselt kohaldada mitut tõkendit (nt suhtluspiirang ja liikumispiirang) või näha ette nn vaba tõkend (nt alaealiste puhul kohustus olla õhtuti kodus), et inimest hoida teatud teo toimepanemisest.

Teisalt pakutakse välja ka mitu uudset tõkendiliiki, näiteks liikumispiirang (koduarest, kohustus mitte viibida teatud kohas või kellegi läheduses, mitte lahkuda Eestist või Schengenist ilma loata), suhtluspiirang ja tegutsemiskohustus (teavitada menetlejat elukohamuutusest, kontrollida elektroonilisi sidevahendeid jne).

Samuti pakutakse välja tõkendiliigid juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse vältimise takistamiseks (nt likvideerimise keeld kriminaalmenetluse ajal).

Laiendatakse ka menetleja võimalusi kriminaalmenetlust mitte alustada või see lõpetada olukordades, kus avalik huvi puudub. Eelnõu on läbivalt kantud ideest, et teatud juhtudel on mõistlik ja põhjendatud asi lahendada ilma nii represseeriva tagajärjeta nagu seda on kriminaalkaristus. Selle eesmärgi saavutamiseks on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada oportuniteedi printsiibi alusel või jätta menetlus alustamata menetluseelse lepituse abil. Samuti on võimalus kriminaalmenetlus alustamata jätta, kui teise astme kuriteo aegumistähtaja saabumiseni on jäänud alla kuue kuu.

Kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu valmistas ette töörühm, mida juhtis Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter. Töörühma kuulusid ka õigusteadlased Anneli Soo, Andreas Kangur ja Margus Kurm ning vandeadvokaadid Martin Hirvoja ja Jaanus Tehver.