Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sergei Skripal jagas saladusi Eesti luurajatega

    Sergei SkripalFoto: Reuters/Scanpix

    Endine topeltagent Sergei Skripal, kes sai täna pärast rasket närvigaasimürgistust haiglast välja, käis paar aastat tagasi Eestis, et kohtuda siinsete luurajatega, kirjutas The New York Times.

    Skripal külastas 2016. aasta juunis Eestit, kus kohtus kohaliku eriteenistuse esindajatega ning jagas nendega infot Vene luure töö kohta Euroopas, kirjutas väljaanne sel nädalal oma allikate jutule tuginedes.
    Leht märkis, et ühe allika sõnul korraldas Skripali ja Eesti luurajate kohtumise Euroopa Liidu juhtkond, kellele omakorda olid abiks Briti eriteenistused. Lisaks kinnitas The New York Times ka Tšehhi meedias varem kirjutatut, et Skripal kohtus mitu korda Tšehhis sealse eriteenistuse töötajatega ning avaldas neile infot Euroopas Vene luure heaks tegutsevate isikute kohta. Seejuures, nendib leht, olid Skripali andmed „aegunud, sest ta lahkus Vene Luure Peavalitsuse ridadest 1999. aastal“.
    Sergei ja tema tütar Julia Skripal sattusid haiglasse 4. märtsil, kui juhuslik mööduja avastas nad teadvusetuna Inglismaa väikelinnas Salisburys pargipingilt. Briti võimud teatasid, et isa ja tütar langesid närvigaasi Novitšok ohvriteks ning selle eest on suurima tõenäosusega vastutav Venemaa. Kuigi viimane on kategooriliselt kõiki neid süüdistusi tõrjunud, käivitas see Lääne sanktsioonilaine Venemaa suhtes: Suurbritannia saatis maalt välja 23 Vene diplomaati, seejärel saatsid 26 NATOsse kuuluvat riiki solidaarsuse märgiks Suurbritanniaga välja kokku üle saja Vene diplomaadi: USA 60, Euroopa riigid üle 50, Kanada 4 ja Austraalia 2. Venemaa vastas sellele sarnaste meetmetega.
    Sergei Skripal töötas nõukogude ja vene luure heaks, kuid pärast pensionile jäämist mõisteti süüdi riigireetmises – ta lasi end ära värvata Briti luurel. Veel enne vanglakaristuse lõpuni kandmist vahetati Skripal koos veel nelja venemaalasega USAs kinnipeetud vene luurajate vastu. Seejärel kolis ta elama Inglismaale.
    Märtsis sattusid tema ja ta tütar raske mürgistusega haiglasse. Täna teatas BBC, et endine Vene luureametnik, 66aastane Sergei Skripal sai pärast ravi haiglast välja, tema 33aastane tütar Julia sai haiglast välja 9. aprillil.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.