President läheb Tederile Ukrainas appi

22. mai 2018, 06:00
Hillar Teder Kiievis vaidlusaluses kaubanduskeskuses Sky Mall.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180522/NEWS/180529937/AR/0/AR-180529937.jpg
Ainult tellijale

Täna algaval Ukraina visiidil võtab president Kersti Kaljulaid taas teemaks ka Hillar Tederi kaubanduskeskuse Sky Malli kaaperdamisjuhtumi.

Ärimees Hillar Teder, kes on aastaid otsinud õigust olukorrale, kus temale kuuluv firma Arricano kaotas võimu Kiievis asuva Sky Malli kaubanduskeskuse üle, ütles, et Eesti riigipeast on juba kasu olnud. „Ma oskan öelda seda, et suures osas tänu Eesti presidendi kantselei initsiatiivile on võtnud selle asja arutamiseks Ukraina anti-reiderluse komisjon,“ sõnas Teder. Reiderlus tähendab ettevõtete ja varade vaenulikku ülevõtmist.

Veel kaks aastat tagasi kirjutas Äripäev, et kuigi Eesti tipp-poliitikud on kaubanduskeskuse tagasisaamiseks aktiivselt sõna sekka öelnud, siis paratamatult tulemuslikkust napib.

„Anti-reiderluse komisjon vaatab selle asja läbi ning teeb siis taas otsuse, kas seal on reiderluse  tunnuseid või mitte. Nende pädevuses on saata siis see taas edasi Ukraina õiguskaitseorganitele,“ lisas Teder.

Anti-reiderluse komisjon loodi Ukrainas 2007. aastal, kuid pikka aega see suuremas osas ei funktsioneerinud, tugevamalt sai komisjon jalad alla mullu septembris, kirjutab ajaleht Kyiv Post.

Õigust ja õiglust on otsitud ka sealjuures Londoni rahvusvahelisest arbitraažikohtust, kus viimane otsus tehti teatavaks novembris. Otsus kehtestas, et Arricano äripartner Stockman Interhold S.A. peab loovutama ühisettevõtte Assofit kõik aktsiad tasuta Arricanole, täpselt nii nagu juba 2016. mais oli kohus otsustanud. Arricano tegevjuht Mihhail Merkulov sõnas toona Interfaxile, et kui Ukraina poolt leiduks poliitilist tahet, võiks Sky Malli tagasisaamine võtta parimal juhul kuu aega.

Seda aga seni juhtunud pole. Detsembris saatis Arricano kohtuotsuse järel avaliku pöördumise Ukraina presidendile Petro Porošenkole, kellega ka Kaljulaid see nädal kohtub, apelleerides sellele, et kui välisinvesteeringuid peetakse riigi arenguks oluliseks, siis peab ka õigussüsteem näitama, et välisinvestoritele on tagatud õiglus ning positiivsed muutused on õhus.

Jaanuaris kinnitas Londoni kõrgem kohus, et viimase vahekohtuotsusega on ammendunud Stockman Interhold S.A. valikud Inglismaal otsuse vaidlustamiseks.

Õigusriik kui normaalsus

Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe sõnas, et sedalaadsete probleemide tõstatamisega ei soovita Eesti ettevõtjatele mingit erikohtlemist, vaid et neid koheldaks vastavalt Ukraina seadustele. „Meil on paraku olemas konkreetselt näiteid, kus ettevõtted näevad, et õigusriigi põhimõtted ei ole kehtinud ja isegi kui õigussüsteemis saadakse õigus, siis reaalses elus seda ei järgita.“

Linnamäe lisas, et näiteks on varasematel visiitidel juttu tulnud ka Marcel Vihmannile kuuluva ettevõtte investeeringutest Musta mere äärse Zatoka küla rannapromenaadi. Nimelt tekkis Eesti ettevõtjal seal vaidlus kohaliku külanõukoguga, kus muu hulgas hakati teda ähvardama.

Presidendi nõunik märkis, et õigusriigi põhimõtete austamine ja nende jõustamiseks vajalike reformide läbiviimine on kindlasti üks Ukraina arengu võtmeküsimusi. „See ahel on üsna lihtsalt konstrueeritav – kui ei kehti õigusriik, siis ei tule investeeringuid, ei arene majandus ega parane inimeste elujärg. Õigusriik tähendab ka ärikeskkonda, mis toimib kohalike seadustega ja rahvusvaheliste tavadega kooskõlas ning kus tegutsejatel on põhjust loota õiglast kohtlemist. Oluline on selle juures, et reformidest vaid ei räägitaks ega tehtaks neid paberil, vaid ka päris elus midagi muutuks soovitud suunas.“

Ukraina raada võttis sel teemal näiteks 2016. aastal vastu anti-reiderluse seaduse, et juurida see praktika Ukrainas välja. Ajaleht Kyiv Post nentis samas detsembris, et see pole väga suurt efekti saavutanud hoolimata sellest, et seadus sätestas, et riiklike registrikandeid võltsida on kriminaalne ning firmade ülevõtmisel tuleb allkirjad atesteerida notaris. Reiderlusega on Ukrainas laiemalt olnud probleeme näiteks põllumajanduses, kus farmeritelt on maid kaaperdatud.

„Sedalaadsete üksikjuhtumite käsitlemine on loomulikult tundlik teema, kuid see ei tähenda, et Eesti riik ei peaks sellega tegelema. Pigem vastupidi,“ lausus Linnamäe.

Teder lisas veel, et tänu sellele, et visiit on tulemas, on märgata taas Ukraina poolt suuremat aktiivsust, kuid tulemust on siiski keeruline ennustada. „Teisel pool taas keeratakse nagu mingisuguseid rattaid edasi, kuid seda, kui kaugele need rattad veerevad, on muidugi jälle iseküsimus.“

Presidendi ametlik visiit Ukrainasse kestab tänasest kuni neljapäevani.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. May 2018, 17:49

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing