• OMX Baltic−0,21%296,58
  • OMX Riga1,45%916,69
  • OMX Tallinn−0,96%2 016,79
  • OMX Vilnius−0,02%1 217,69
  • S&P 500−0,02%6 448,56
  • DOW 300,06%44 971,13
  • Nasdaq −0,07%21 607,33
  • FTSE 1000,03%9 141,45
  • Nikkei 2250,77%43 714,31
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,9
  • OMX Baltic−0,21%296,58
  • OMX Riga1,45%916,69
  • OMX Tallinn−0,96%2 016,79
  • OMX Vilnius−0,02%1 217,69
  • S&P 500−0,02%6 448,56
  • DOW 300,06%44 971,13
  • Nasdaq −0,07%21 607,33
  • FTSE 1000,03%9 141,45
  • Nikkei 2250,77%43 714,31
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,9
  • 22.05.18, 09:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vesiviljelejatel oli mullu rekordaasta

Vesiviljelusettevõtted müüsid mullu 870 tonni kaubakala ja -vähki ehk kokku 3,7 miljoni euro väärtuses, teatas statistikaamet. Müüdud toodangu maht oli viimase viie aasta suurim.
Vähk
  • Vähk
  • Foto: PantherMedia/Scanpix
Eelmisel aastal turustati rekordkogus kaubakala ja -vähki, vaid veidi väiksem oli müüdud toodangu maht 2014. aastal, mil müüdi kokku 869 tonni. Kala- ja vähitoodang on sellisel tasemel püsinud viimased viis aastat - 2013. aastal oli müüdud toodangu maht 733 tonni, võrreldes 2013. aastaga oli 2017. aastal müüdud toodangu maht 6% suurem.
Eestis kasvatatakse ja müüakse enim vikerforelli, mille osatähtsus järjest kasvab - 2012. aastal oli vikerforelli kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 63%, 2017. aastal 81%. 2017. aastal müüdi 702 tonni vikerforelli ehk kokku veidi enam kui 2,6 miljoni euro eest - see oli ka aegade suurim müüdud kogus.
Harilikku jõevähki turustati mullu 0,8 tonni, aasta varasemaga võrreldes on müüdud toodangu maht suurenenud 1,2 korda. Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga veidi üle 1,1 korra.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teised Eestis müüdavad ja kasvatatavad kalaliigid on arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlased (siberi ja vene tuur) ja valgeamuur.
Toidukalamarja turustati 2017. aastal 3,8 tonni ehk ligikaudu 1,1 tonni vähem kui 2016. aastal. Müüdud toidukalamarja rahaline väärtus vähenes 1,1 korda. 2017. aastal müüdi toidukalamarja veidi enam kui 115 000 euro eest, aasta varem aga 127 800 euro eest.
Mullu müüdi välisriikidesse 5% kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust, mis on 4 protsendipunkti vähem kui 2016. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral vikerforelli ja harilikku jõevähki.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 29 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele