E-residente meelitab ka päris Eesti

28. mai 2018, 06:00
Ameeriklane Ian Wagler (keskel) on Koreast oma Eesti ettevõtet juhtinud aasta aega ja Eestis käinud kuus korda. Pildil on ta oma äripartneritega Tallinnas, kellest parempoolne on samuti e-resident.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180528/NEWS/180529675/AR/0/AR-180529675.jpg

Eesti virtuaalsed residendid soovivad üha enam Eestisse reisida ja ka kolida.

E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus ütles, et nad ei plaaninud seda, et e-residentidest saaksid ka residendid või sagedased Eesti külastajaid, aga Eestile on see kasulik. „Eestile on kindlasti ärilises vaates kasulikum resident kui e-resident. Ja e-resident kasulikum kui lihtsalt võõras inimene,“ rääkis ta ja lisas, et kui need inimesed siin elavad, tarbivad nad ka rohkem eestlaste teenuseid ja siia jääb veel rohkem raha.

Sellepärast võib tema arvates näha e-residentsust kui eelsammu ka enda rohkem Eestiga sidumiseks. „E-resident saab vaadata, kas talle meeldib Eesti, ja Eesti saab vaadata, kas talle meeldib e-resident, et talle siis residentsus anda. See on selline eelsamm, mis pehmendab Eestiga sidumist. Olgem ausad, Eesti ei ole maailmas väga tuntud riik, kuhu tulla.“

Kasv toob välja probleemid

E-residentsuse programmi juures on esile kerkinud ka probleeme: üks e-resident avas siin näitaks võltsülikooli, üks tegutses ettevõtetes variisikuna, lisaks on pangad välismaalastele pangakontodele avamise koha pealt ülimalt konservatiivsed.

Korjus tõdes, et probleemid virtuaalsete residentidega on paratamatus, mis üha süveneb, sest nende arv teeb tublit kasvu. Kui aasta tagasi sai Eesti nädalas ligikaudu 180 uut e-residenti, siis nüüd on see isegi 500. „Praegu tuleb kõige rohkem Jaapanist ja Lõuna-Koreast, mis näitab uut huvi Aasiast. Aasiast tahetakse e-residentsuse kaudu Euroopasse eksportida ja Eestisse investeerida,“ ütles ta.

Korjuse sõnul on analüüsid näidanud, et programm on 14 miljoni euroga kasumis, ning see summa järjest kasvab. Tema hinnangul peaks see looma meile kindlustunde, et hoolimata üksikutest negatiivsetest juhtumitest on programmist saadav kasu piisavalt suur. „Kui praegu on tulnud neid ette kord kuus, siis võib edaspidi tulla kord nädalas ja see on see, mis küll maine mõttes on halb, aga protsentuaalselt on see kasu kõikidest e-residentidest niivõrd suur, et need üksikud juhud ei tohiks meie visiooni ja suuri sihte takistada."

Probleemide ennetamiseks muutub e-residentide järelkontroll automatiseerituks, et oleks kohe näha, kui keegi neist siin midagi keelatut teeb. Nii on kontroll nende üle parem kui lihtsalt siin viibivate välismaalaste üle. „Sellepärast ma loodan, et ühel päeval me mõistame, et tegelikult võiksid kõik välismaalased e-residentsuse kaudu Eestis tegutseda. Siis meil see läbipaistvus Eestisse tuleb,“ ütles ta.

Korea ja Brasiilia asemel ettevõtted Eestis

Koreas elav ameeriklane Ian Wagner ja Gabriel Stürmer Brasiiliast tõdesid, et neil on olnud õnne ja pangakonto avamisega neil Eestis raskusi polnud. „Mul ei ole üllatavalt raskusi olnud. Mul on LHV pangakonto. Ma tean, et pangasüsteem ei ole ideaalne, aga mul isiklikult ei ole probleeme olnud,“ rääkis Wagner.

Mõlemat on tõmmanud ka päris Eesti. Wagner on siia juba kuus korda reisinud ja Stürmer mõtleb oma ettevõttega päriselt Eestisse kolida.

Tarkvarainsenerist Wagneril ei olnud alguses e-residendiks hakates kindlat sihti, kuidas ta seda kasutama hakkab. Kui ta aga oma korealannast abikaasaga Ameerika Ühendriikidest Koreasse elama läks, otsustas ta rajada oma ettevõtte just Eestis. Nii töötab tema jaoks see, et ta saab juhtida oma ettevõtet ükskõik millises maailma paigas viibides. E-residendi ID-kaarti kasutades saab ta kõik vajaliku internetis tehtud. Samuti oli tal e-residendina ettevõtet tunduvalt lihtsam alustada, kui oli seda teha traditsioonilisel viisil Koreas. „Ma tegin tegelikult puhtast uudishimust selle protsessi läbi. See maksis mulle 3000 dollarit ja pidin esitama umbes 200 lehekülge paberil. Kogu protsess võttis kaks kuud,“ rääkis ta.

Tema rajatud ettevõte Stadia Maps pakub veebipõhiseid kaardilahendusi, mida saavad näiteks ettevõtted enda kodulehel või rakenduses kasutada, et kliendile informatsiooni kaardil näidata ja ka anda neile võimalus oma saadetisi kaardi peal jälgida.

Wagneri sõnul on maksusüsteem Eestis palju parem kui USAs või Lõuna-Koreas. Samuti on siin äriteenused, nagu näiteks raamatupidamine, palju odavam. „Ma saan kasumist suuremat osa hoida ja kulutada äriteenuste peale vähem.“

Ise annab Wagner Eestile oma maksud. „Ma maksan enda palga pealt maksud ja aasta lõpus maksan dividendide pealt 20 protsenti Eestile. Mul ei ole sellega probleemi, sest te pakute mulle väga head äriteenust,“ sõnas ta.

Tema hinnangul teeb Eesti e-residentsusega hea investeeringu, sest ta maksab Eestile makse, aga samal ajal sotsiaalsüsteemi ei kasuta. Lisaks on ta siia juba kuus korda reisinud. „E-residentsuse meeskond ei pea minu jaoks eriti midagi tegema. Ma olen maksnud enda avalduse tasu ja piirivalve pidi tegema taustakontrolli, aga pärast seda ei ole ma tekitanud Eesti süsteemile lisakulu. Riik saab enda investeeringute eest väga kõrget tootlust,“ leidis ta.

Äripartneritega suhtlemine on Euroopast lihtsam

Gabriel Stürmer Brasiiliast on loonud kaaslastega ettevõtte Cupcake Entertainment, mille mobiilimäng on üle maailma populaarne. Nad osalesid Eestis idufirmade kiirendis ning ehkki neil oli juba Brasiilias registreeritud ettevõte, oodati neilt, et nad teeksid Eestis osaühingu. Nüüd kaaluvad nad juba mõtet päriselt Eestisse kolida. Stürmeri sõnul toimub siin piirkonnas palju mängutootjatele suunatud üritusi ning siin on äripartneritega kohtumiseks parem lennuühendus Euroopaga kui Brasiilial.

Lisaks sellele, et tema ja ta äripartner saavad ettevõtet juhtida riigist, kus nad parasjagu viibivad, on Eestis registreeritud ettevõttel Stürmeri kinnitusel ka finantsilisi eeliseid. „Brasiilias maksad sa maksud kohe sel hetkel, kui raha ettevõttesse tuleb. Seal on kõik maksustatud. Eesti on selles osas sõbralikum riik.“

Stürmerilt on e-residendiks olemise ajal küsitud, kas nad tegelevad maksude optimiseerimisega, aga selleks nad tema sõnul siia ettevõtet kindlasti ei teinud - e-residendiks olemisel on siiski muud eelised.

Ainus raskus, millega Stürmer ja ta partner kokku puutusid, oli e-residentsuse kaardi kättesaamine. Kui nad esimest korda Eestisse tulid, ei olnud neil aega minna kaarte ära tooma ning nad pidid nendele järele minema hiljem Brasiilia pealinna Eesti saatkonda. „Kaks inimest esitasid avalduse, aga ainult mina läksin kaardile järgi. Meie kodulinnast on pealinna pikk ja mitte odav lend. Lühem maa on Argentinasse või Uruguaysse. Ma sain oma kaardi, aga sellel järel käimine oli tülikas.“

Ka tema nägi oma panusena seda, et maksab Eestile makse. Kui nad ettevõtte Eestisse kolivad, toovad nad siia veel rohkem raha, sest mujalt teenitud raha kulutatakse Eestis. „Põhimõtteliselt panustame me kogu Eesti sotsiaalsüsteemi, mida me praegu põhimõtteliselt ei kasuta, sest me oleme Brasillias. Ja e-residentidena räägime me teistes riikides väga palju Eestist.“

Stürmeri hinnangul on Eesti e-residentsusega õigel teel. Tema arvates on imeline idee, et ei ole oluline, millises asukohas inimesed paiknevad. „Fakt, et saad liikuda maailmas ringi ja valida, kuhu sa oma ettevõtte rajad, paneb riigid omavahe võistlema ja see on väga suur asi. Ja juba see on suur eelis, et tuludeklaratsiooni esitamiseks ei pea samas riigis kohal olema.“

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. May 2018, 18:42

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing