Eesti tööjõud on üha mobiilsem

Töötajate rändekäitumist iseloomustab üha enam lühiajalisus ja rännete kordus, millega ei kaasne reeglina pikaajalist ümberasumist. Lisaks on üha rohkem inimesi hakanud rändama elustiili põhjustel, teatas arenguseire keskus.

"Kui varem arvati, et inimesed liiguvad sinna, kust võib leida sobivat hästi tasustatud tööd, siis nüüd võib rahvusvaheline mobiilsus olla ka eesmärk omaette. Rände sihtkohti valitakse üha rohkem kliima, elukalliduse, elukvaliteedi, kohaliku kultuuri ja kogukonna järgi, seda eriti, kui vaadata talente ja digitaalnomaade," tõi pressiteate vahendusel esile arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu, kes juhib tööturu tuleviku uurimisprojekti.

Eestis on uuringu andmetel võimalik eristada nelja rahvusvaheliselt mobiilset töötajate gruppi, kelleks on ettevõtete poolt rahvusvahelise äritegevuse raames lähetatud töötajad, lühiajalise lihttöö tegijad (sh hooajatöötajad), oskustöötajad ja tippspetsialistid ehk talendid ning digitaalnomaadid, kes ei tööta ilmtingimata asukohariigi tööandjale.

„Kõige suuremat rahvusvahelise mobiilsuse kasvu võib lähikümnenditel prognoosida just talentide puhul, kelle liikumist toetavad rändepoliitika, laiemad tööturu suundumused ja ka nende endi rändeajendid,“ märkis Vallistu.

Ränne mõjutab üha rohkem erinevaid inimrühmi – liiguvad noored ja vanad, kõrghariduse ja madalama haridusega inimesed, nii arenenud riikide kui ka arenguriikide kodanikud. „Rännet soodustavad üldine rahvaarvu kasv, üleilmastumine kui ka tehnoloogia areng ning see tähendab, et poliitikakujundajatel on aina raskem mõjutada mobiilsust üksnes majanduslike tõmbe- ja tõuketegurite abil, sest tähelepanu tuleb pöörata märksa enamatele mõjuritele,“ rõhutas Vallistu.

Üha rohkem võib näha seda, et hoopis töökohad lähevad sinna, kus on tugev tööjõubaas juba ees. Kuna välistööjõu tõmbekeskused aitavad luua töökohti ka kohalikele töötajatele, on riikide jaoks aina olulisem soodustada nende teket. Rändepoliitikas tasub seega käsitleda lühi- ja pikaajalist rännet eraldi ning arvestada, et teiste riikide kogemus näitab, et avatud rändepoliitika soodustab eelkõige inimeste ringlust, samas kui suletud rändepoliitika paneb eelistama ümberasumist, kuna välistöötaja ei saa olla kindel, kas on võimalik soovi korral naasta.

Eestis on viimastel aastatel laiendatud kolmandate riikide kodanike mobiilsusvõimalusi. Viimased suuremahulised muudatused olid 2016. aastal, kui välismaalaste seadust täiendati mitme rahvusvahelist mobiilsust soodustava sättega, kuid lühiajalist töötamist soodustavaid täiendusi tehti ka tänavu. Kui 2016. aastal registreeriti politsei- ja piirivalveameti andmetel 1782 lühiajalist töötamist, siis pärast seadusmuudatust registreeriti 2017. aastal 7584 lühiajalist töötamist ning 2018. aasta prognoos on üle 10 000.

Selle kümnendi edusammud virtuaaltöös on ajendanud ka digitaalsete nomaadide teket. Eesti on lühiajaliste rändajate köitmisel üks eesrindlikumaid riike ning Eesti on loomas esimesena maailmas ka diginomaadi viisat.

Selle sajandi esimese kümnendi jooksul on kõrgharidusega sisserändajate arv OECD riikides kasvanud 70%, jõudes 2010. aastaks 27,3 miljonini. Kasv on põhiosas tänu Aasia päritolu haritud tööjõule. Hoogsalt on suurenenud ka hooajatöötajate saabumine, kasvades näiteks Euroopas 215 000 inimeselt aastas 2015. aastal 357 000 inimesele 2016. aastal. OECD hinnangul oli Euroopa Liidus lähetatud töötajate koguarv ligi 1,5 miljonit, mis oli ligi 80% rohkem kui 10 aastat tagasi.

Arenguseire keskus korraldab sel aastal tööturu tuleviku uuringu, mille eesmärk on eeluuringute ja stsenaariumide loomise abil paremini mõista tööturu arengut Eestis ning selle mõjutegureid. Uurimisprojekti raames tellitud rahvusvahelise mobiilsuse ja töörände uuringu tegi Euroopa rändevõrgustiku koordinaator doktor Ave Lauren. Tööturu tuleviku uurimisprojekt valmib selle aasta lõpus.