"Eelmiste aastate käive on nüüd nagu saiapuru"

Eesti, Saksa ja Poola krohvijate kollektiiv Kataris.  Foto: Saviukumaja
Jaga lugu:

Ehkki araabia maailmas käib hinna üle kauplemine äri juurde, õnnestus Saviukumaja meestel lüüa tehing lukku eestlaste pakutud hinnaga.

"Kuidas Mooste mehed Kataris krohvimas käisid" - artikli leiad SIIT.

Saviukumaja tegevjuhi ja omaniku Marko Kikase sõnul olid nad nõus krohvitööde hinda alla laskma - selleks olid nad hinda teadlikult paisutanud - ent kauplemiseni nad ei jõudnudki, sest tellijal oli kiire.

Kikas rõhutab, et olulist rolli mängis ka nende otsustuskindlus ja jäikus. "Algul visati meile peatöövõtja poolt selline leping lauale, mida me ei hakanud isegi arutama," räägib ta. "Peatöövõtja tahtis, et saadame kõik materjalid Katari ja nemad maksavad meile 60 päeva pärast. Samuti soovisid nad, et teeme kogu töö ära ja raha saame 60 päeva pärast."

Töölepingu hinna kujundamist alustati tunnihinna väljamõtlemisest. "Kõigepealt kalkuleerisime koos krohvimisfirmade juhtidega, milline tunnihind motiveeriks töömehi üldse Katari minema," selgitab Kikas. "Meil olid olemas krohvitava hoone pildid ja me mõtlesime hoolikalt läbi, kui kaua ühe või teise osa tegemine aega võtab, alustades seinapinna pesemisest kuni lõppviimistluseni. Teisaldades aja kulu ruutmeetritega, saime paigaldamise ruutmeetri hinna."

Hind kruviti muudkui kõrgemale

Kui algul panid nad kalkuleeritud lõpphinnale omast tarkusest 10 protsenti kauplemisruumi otsa, siis pärast Nortali Lähis-Ida piirkonna juhi Peeter Smitiga konsulteerimist keevitasid 25 protsenti otsa. "Ja siis panime veel Kuldar Leisi kümme protsenti otsa," naerab Kikas. "Kuldar Leis julgustas meid, et pange ikka kümme protsenti veel juurde. Seepärast me seda kümmet tema nimega seostamegi."

E-mail küsitud hinnaga saadeti Dohasse jõululaupäeva hommikul. Mõne tunni pärast tuli peatöövõtjalt vastus: teie küsitud hind on meile tõeliseks šokiks. "Tundus juba, et koostööst asja ei saa," meenutab Kikas. "Kirjutasime, et Euroopast krohvijaid madalama hinnaga ei leia, aga kui soovite, saadame Katari meistrid, kes tagavad kohaliku tööjõu koolitamise ja kvaliteedikontrolli. Samas andsime mõista, et VIP-kliendi hoone viimistlemine pole koht, kus krohvitöid õppima hakata."

Tund aega hiljem tuli Dohast vastus: okei, aktsepteerime teie hinda. Küll aga palusid nad kirjeldada meeskonda, kes Dohasse töid tegema tuleb.

"Koostasime kiidulaulu, kui kõvad meistrid nad kõik on ja kui palju nad krohvinud on," muigab Kikas. "Tegelikult ega me väga palju ei luisanudki, tegu ongi heade töömeestega. Kuldar Leisi soovitusel kirjeldasime ka seda, kes kõik on meie firmat Moostes külastanud, näiteks presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid. Saatsime ka vastavad pildid, olime teadlikult edevad. See tõstis meie usaldust peatöövõtja silmis."

Kikas ei soovi avaldada, milline oli Dohas jaanuari keskpaigast kuni mai keskpaigani tehtud tööde lepinguline maht. 2016. aastal oli Saviukumaja käive 190 747 eurot ja eelmisel aastal veidi rohkem. Küsimusele, milliseks ta prognoosib tänavust käivet, vastas Kikas, et eelmiste aastate numbreid nimetavad nad nüüd saiapuruks. Kagu-Eesti ettevõtjate omavahelises slängis pidavat see tähendama peenraha.

Puhkepäevad on tegelikult tööpäevad

Araabia riikides äri ajades tuleks puhkepäevi rihtides arvestada sellega, et seal on puhkepäev reede ning laupäev ja pühapäev on tööpäevad.

"Me ei saanud sellest enne aru, kui ise Kataris olime," räägib Saviukumaja tegevjuht ja omanik Marko Kikas. "Näiteks tahtsime laupäeval ja pühapäeval töiselt suhelda Eestis olevate inimestega ja siis tabasime ära, et siin on ju puhkepäev ja inimest võib-olla lootusetu tabada."

Kikas lisab, et kui sealseid ja siinseid tööpäevi arvestada, siis tegelikult on suhtlemiseks vaid neli tööpäeva. "Probleemid saavad lahendatud tunduvalt kiiremini, kui partner Eestis töötab ka laupäeval-pühapäeval. Tööpäeva kestus on araabia maades ja Eestis samuti erinev, aga see häirib vähem." Araabia riikides on tööaeg hommikul kella kuuest kuni pärastlõunal kella 16ni.

Väärt toote eest vääriline hind

Kuldar Leis, ettevõtja:

"Olen Kagu-Eestis ettevõtluse konsultant EASi maakondliku arenduskeskuse kaudu. Annan nõu ettevõtjatele, kes tahavad arenguhüpet teha või uut ideed ellu viia. Julgustan Eesti ettevõtjaid, et kui sul on mingi unikaalne tehnoloogia või idee, pead suuremalt mõtlema.

Saviukumaja on üks firma, keda ma konsulteerin. Nad on arendanud oma tooteid väga jõuliselt, need on unikaalsed ja maailma tasemel. Eesti ettevõtja üldiselt ei julge küsida oma toote eest nii palju raha, kui asi väärt on. Eriti ei juleta raha küsida uute tehingute puhul. Ma soovitasin Saviukumaja meestel olla siinkohal julgem. Minu loogika on see, et kui sa ikka ise ka tunned, et oled maailma tasemel, siis pead väärilist tasu küsima.

Samuti soovitan ettevõtjail mitte olla häbelik, näiteks kui sinu tegemisi on käinud vaatamas kõrged külalised, siis tuleb sellest rääkida. See on ju suur tunnustus, kui kõrged külalised on sind kiitnud. Seda peab presenteerima, sellega saab ennast ju maailmas suurepäraselt müüa.

Saviukumaja puhul on nüüd järgmine "häda" nagu sageli teistegi edukate Eesti firmade puhul. Kas kasvada suureks ja võtta riskid või jääda väikeseks ja paindlikuks."

Projektijuht Martin Hütt (paremal) juhtis töid Kataris kohapeal.
Projektijuht Martin Hütt (paremal) juhtis töid Kataris kohapeal.  Foto: Saviukumaja

Olge kauplemiseks valmis

Peeter Smitt, ASi Nortal Lähis-Ida piirkonna juht:

"Ettevõtete huvi araabia maades äri tegemise vastu võiks olla palju suurem. Ehkki olen kümme aastat Nortali Lähis-Ida äri juhina tegutsenud ning Omaanis ja Kataris elanud, on minu käest harva kohaliku elu- ja ärielu kohta küsitud. Saviukumaja-suguseid firmasid juhtub ehk korra aastas. Saviukumaja on neist ainus, kes on nüüd ka reaalselt siin regioonis tegutsenud.

Araabia maades äri tehes peab kannatlik olema, siin asjad nii kiiresti ei juhtu kui Eestis või Põhjamaades. Ja kindlasti tuleb kauplemine ära õppida. See on nagu ikka araabia turgudel, et kui sa ei kauple, siis see on natuke solvav. Ma tean, eestlastele kauplemine tavaliselt ei istu.

Ma rääkisin Saviukumaja meestele sama juttu, et olge kauplemiseks valmis. Nad võtsid aga väga jäiga seisukoha, et ei, nemad ei kauple. See õigustas ilmselt seetõttu, et nende toode on väga hea ja tellijal oli kiire. Kui nad oleksid Kataris müünud tavalist asja ehk mida iga teine müüb, siis jäärapäisusega poleks nad kaugele jõudnud."

Müts maha Saviukumaja meeste ees

Raimond Rääk, Kataris krohvimistöid teinud OÜ Europlaster tegevjuht

"Olen maailmas palju ringi rännanud ja erinevates kohtades tööd teinud. Krohvimistöö Kataris oli huvitav, põnev ja mis seal salata, ka kasumlik. Sinna minek sattus heale ajale, sest meil oli siin talv. Praegu ja ka suvel poleks meie firma ilmselt Katari läinud. Eestis on tööd palju, paraku pole piisavalt inimesi, kellega tööd teha. Europlaster on krohvitöödele spetsialiseerunud ettevõte. Me ei tee ainult savi- ja lubikrohvi, teeme kõiki krohvitöid. Oleme pikka aega ostnud Saviukumajast krohvisegusid.

Meie firmast oli Kataris kümme meest vahetustega tööl. Krohvisime maja fassaadi lubikrohviga. Saviukumaja projektijuhid organiseerisid tööd superhästi ja koordineerisid tellijaga kõikvõimalikke asju. Müts maha nende ees. Kui Saviukumaja midagi sarnast veel ette võtab ja meid kui koostööpartnerit kampa kutsub, siis ikka osaleksime."

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt