Äripäev • 14 juuni 2018
Jaga lugu:

Euroopa Keskpank lõpetab detsembris rahatrüki

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi  Foto: Scanpix

Jaanuarist võib lõpu leida triljonitesse eurodesse ulatunud võlakirjade ostuprogramm, millega Euroopa Keskpank on 2015. aastast peale majandust ergutanud, intressitõusu enne järgmist suve oodata ei ole.

Alates oktoobrist vähendab keskpank igakuist võlakirjade ostu 30 miljardilt 15 miljardile, võlakirjade aegumisel saadavat raha aga lubatakse reinvesteerida veel pika aja jooksul, otsustati neljapäeval Riias toimunud keskpanga nõukogu istungil. 

Nõukogu otsustas, et inflatsiooni 2 protsendile tõstmise edu on olnud märkimisväärne ja püsiv, kuid olukord nõuab senise rahapoliitikaga jätkamist vähemalt aasta lõpuni, märkis keskpanga juht Mario Draghi pressikonverentsil.

Majanduskasv jätab pisut soovida

Eelmise aasta 2,7protsendilise majanduskasvu järel on sel aastal olnud ohtralt majanduskasvu aeglustumise märke, esimeses kvartalis oli SKP tõus 0,4% ning kvartal enne 0,7, seega peab keskpank oma käesoleva aasta prognoose alla tõmbama, möönis Draghi.

Ühelt poolt on tegemist tagasitõmbumisega eelmise aasta väga kiirest kasvust. “0,4 protsenti on vähem kui 0,7 protsenti, aga see on ikkagi tugev kasv. Osa eelmise aasta kasvust tuli ka väga äkilisest ekspordi kasvust, mida sel aastal arvatavasti korrata ei saa,” märkis ta.

Draghi sõnul ei tohi alahinnata riske, mis on seotud geopoliitiliste ohtudega, ka on probleeme nii lokaalses kui ka globaalses tarneahelas, kuid teisalt ei tasuks väiksemana näidata ka üldiselt tugeval alusel majanduskasvu. Sellest ka tingimuslikkus keskpanga otsuses: kõik võimalikud rahapoliitilised sammud jäävad ka edaspidi konkreetsete päevakohaste andmete taha.

Väärtpaberitulu investeeritakse uuesti

Eurosüsteem reinvesteerib varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik. 

Draghi märkis, et reinvesteerimise kohta ühtegi otsust tegelikult nõukogus ei langetatud. Selle abil soovitakse pakkuda soodsaid rahastamistingimusi ettevõtlussektorile ka edaspidi.

Alles siis, kui keskpank lõpetab ostetud võlakirjade aegumistähtajal saadud raha uuesti võlakirjadesse investeerimise, on mõtet oodata, et see võiks hakata mõjutama näiteks ettevõtete laenuintresse, märkis Financial Times.

Intresside tõstmist on oodata järgmisel suvel

Põhilised intressimäärad on Euroopas samuti pikka aega hoitud väga madalal ja isegi miinuses. Praegune tase jääb selliseks vähemalt aastaks, see tähendab, et keskpanga pakutavate refinantseerimisoperatsioonide intressimäär on nullis, laenamise püsivõimaluse intressimäär 0,25 ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär –0,40 protsenti. 

Küsimustele, milline võiks olla intresside edasise tõstmise kiirus või tase, Draghil muud kosta ei olnud, kui et lähema aasta jooksul midagi ei muutu. Rahapoliitika ei saa ka olla ainus majanduskasvu tõstmise meede, rõhutas ta. Ülejäänud poliitilised sfäärid peavad sellega liituma ning vaja on struktuurireforme ning korralikku eelarvepoliitikat riikides, kus võlakoormus on kõrge, lisas Draghi.

Otsus ei muuda rahapoliitikat rangemaks

Iseenesest ei tähenda neljapäeval Riias langetatud otsus, et rahapoliitika muutuks senisest rangemaks, vastupidi – lõtv rahapoliitika jätkub aasta lõpuni ning võiks sellega majanduskasvu õhutada, märgib Financial Times.

Keskpankuritel oli ühelt poolt surve rahapoliitikat muuta, sest seda on soovinud osa nõukogu liikmeid, ennekõike Saksamaa. Ka kasvas euroala majandus eelmisel aastal 2,3 protsenti, kuigi selle tempo on praeguseks aeglustunud.

Draghi märkis siiski, et nõukogu otsused olid ühehäälsed, seda nii võlakirjaprogrammi lõpetamise kui intressimäärade kohta. Ka tingimuslikkuse hoidmine edasises poliitikas oli tema sõnul soovitud kõigi nõukogu liikmete poolt.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt