14. juuni • 2 min
Jaga lugu:

Vikipalus põles üle miljoni euro

Põlenud puu.
Põlenud puu.  Foto: Virumaa Teataja /Meelis Meilbaum / Scanpix

Pühapäeva lõunast on lõõmanud viimase kümnendi kõige suurem metsatulekahju Harjumaal Vikipalu läheduses.

RMK metsamajanduse peaspetsialistile Olavi Andresele teadaolevalt kuulub kogu põlengu ala riigile. Tema sõnul on kahjude ulatus veel välja selgitamata. „Kui põleng on kustutatud, teeb RMK alal inventuuri, mille käigus selgub, kui suur on tule põhjustatud kahju ning milliseid metsamajanduslike võtteid tuleb tulekahjustuste likvideerimiseks ette võtta,“ ütles Andres.

Veebiportaalis Metsaoksjon.ee on võimalik arvutada metsakinnistu väärtust. Selle andmetel on põlenud metsa minimaalne väärtus 149 069 eurot, keskmine 613 668 eurot ning maksimaalne 1 698 292 eurot.

Naabruskonna metsaomanikul kallima otsa mets

„Alles jäi, õnneks minu mets jäi alles,“ ütles metsaomanik Vahur Mägi, kelle maa on põlengu piirkonnale väga lähedal. Mägi hindas enda metsa väärtuseks 6000 eurot hektari eest, seega on ka põlenud metsa väärtus tõenäolisemalt kallimas otsas, mis teeks RMK metsa väärtuseks enne põlengut ligikaudu 1,2 miljonit eurot.

Kindlustus oleks liiga kallisVikipalus põlenud mets on kindlustamata. Varem on RMK öelnud, et riigimetsa ei kindlustata, sest seda on umbes miljon hektarit ja nii suure hulga kindlustamine oleks RMKle väga kulukas. Andres kinnitas ka täna, et RMK hallata on 1 367 270 hektarit riigimaad, millest 1 006 569 hektarit on metsamaa. "Sellise väga suure pinna kindlustamine on üüratult kallis ja ei tasu ennast majanduslikult ära. Selliseid tulekahjusid nagu on Aegviidu lähedal juhtub kord 15-20 aasta tagant," ütles ta.

Vikipalu metsatulekahju kustutamisega on päästeamet tegelenud juba mitu päeva. Stabiilselt on metsas 20 ühikut tehnikat, õhtupoolikul arv suureneb. Sama on ka inimestega, esmaspäevast kolmapäevani on igal õhtul olnud tulekahjut kustutamas keskmiselt 150 inimestest, kelle hulgas on nii kutselised tuletõrjujad kui ka vabatahtlikud päästjad, kaitseliitlased ja kohalikud elanikud.

„Häirekeskus sai teate põlengust 10. juunil kell 14.03. Sündmusele reageeriti kõrgeima väljasõiduastme ehk 4. astme järgi, mis tähendab ka suuri ressursse,“ kirjeldas Päästeameti pressiesindaja Jane Gridassov põlengu algust. Metsa all on veel mõningaid tulekoldeid, mida kustutatakse, muidu püsib tuli perimeetri sees, ütles Gridassov tänase olukorra kohta. Aktiivselt tegeletakse pinna niisutamisega, et jõuda sügavamal olevate kolleteni ning vältida hõõguvast tulest hiljem alguse saavaid põlenguid.

Tulekahju lõplikku likvideerimise aega Gridassov ennustada ei osanud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt