Märt Belkin • 15. juuni 2018
Jaga lugu:

Edukale ICO-le järgneb erakordne kohtuasi

EXTALi büroo partner Olavi-Jüri Luik esindab Mitchell Loureirot töötasu väljanõudmises.
EXTALi büroo partner Olavi-Jüri Luik esindab Mitchell Loureirot töötasu väljanõudmises.  Foto: Andras Kralla

Lähikuudel hakkavad Eesti kohtud lahendama esmapilgul küllaltki tavalist kohtuasja – palgatud konsultant pöördub töövõtulepinguga kohtusse, kuna leiab, et talle pole nõuetekohaselt makstud. Eriliseks teeb miljonitesse eurodesse ulatuva vaidluse aga see, et nõutakse krüptoraha üleandmist ning vaidlus on kogu Euroopa esimene nn ICOsid puudutav kohtuasi.

„See on midagi täiesti uut,“ ütles vaidluses hagejat, Portugalist pärit Mitchell Loureirot ning tema Eestis asutatud firmat esindav LEXTALi büroo partner ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik. „Selle hagi koostamine oli keeruline, sest praktika tõesti puudub,“ tõdes ta. Nimelt on peagi Eesti kohtutes ringlema hakkav kohtuasi kogu Euroopa Liidu esimene kohtuasi, kus nõutakse krüptomüntide üleandmist.

Portugalist pärit Mitchell Loureiro on krüptomaailmas küllaltki tuntud tegija, kes tegeleb peamiselt turundusega, ent ka muu äriarendusega. Ta on kaasa löönud hulga ICOde juures. Näiteks on tal ette näidata kogemus tehisintelligentsi lahendusi pakkuvast SingularityNETist, makseid vahendavast firmast Byteball (mis paistab teiste krüptoprojektide seast silma sellega, et ei kasuta plokiahelat, vaid oma kodukootud tehnoloogiat) ning krüpto-sotsiaalvõrgustikus Steemit.

Loureiro ise ütles, et oli krüptomaailmas üks esimesi turundajaid. „Me olen töötanud koos hulga juhtivate tegijatega selles valdkonnas, esimest korda sattusin sinna 2011. aastal,“ märkis ta. Sel ajal oli Bitcoin vaid kaks aastat vana ning krüptondusega tegelesid üksikud nohikud, mitte suured USA investeerimisfondid.

Virtuaalmaailma Bloomberg

Eelmise aasta alguses otsustas Loureiro kaasa lüüa uues krüptoprojektis nimega Santiment. Projekti asutaja, tarkvaraarendajast finantsentusiasti Maksim Balaševitši ning tema ümber koondunud tuumikmeeskonna idee oli suurejooneline: luua krüptomaailma Bloomberg, teenus, kust saab kätte kogu vajaliku teabe virtuaalrahamaailmas toimuva kohta – nii finantsandmed kui ka väärtuslikku infot turuosaliste meeleolu ja arvamuste kohta.

Projektis lõi kaasa ka Loureiro, kelle vastutusvaldkonnaks jäi turundus, müntide pakkumise äriline külg ning müügi korraldamine ja üldine äriarendus. Tiimiga liitus ta veidi enne seda, kui esialgu Singapuris registreeritud ettevõte pidi korraldama nn eelmüügi ehk enne suurt ICOt turule viima väikese hulga münte, et tekitada huvi ning luua esialgne investorite baas.

Töövõtulepingu sõlmis Singapuri firma Loureirole kuuluva Eestisse registreeritud äriühinguga Zurvanic Futures. Turundaja nõudmisel kirjutati lühikesse lepingusse ka sisse, et kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti õiguse järgi Eesti kohtutes.

Küllaltki lühikesele, vaid paarile leheküljele mahtuv leping pani paika Loureiro tööülesanded ning ka tasu. Turundaja teenistus sõltus sellest, kui edukaks kujuneb Santimenti ICO. Eraldi tasumäär oli ette nähtud näiteks juhuks, kui kaasata suudetakse pool soovitud summast. Kui täis võetakse aga kogu soovitud summa, nägi leping ette, et Loureirole antakse 3,7% kõikidest SAN-müntidest. Tasu maksmine pidigi käima krüptomüntides.

Lepingule kirjutasid Loureiro ja Balaševitš mõnevõrra ebatavalisel kombel alla videosilla kaudu – dokument näidati kaameras ette ning seejärel panid teineteisest sadade kilomeetrite kaugusel olevad osapooled paberile oma allkirjad alla. „See on küll ebatavaline, aga Eesti õigusega täiesti kooskõlas,“ kinnitas Loureirot esindav advokaat Luik. Selle üle, et leping Singapuri ettevõttega on sõlmitud, suuremat vaidlust polegi.

Lahingut hakatakse pidama hoopis selle üle, missugused on Loureiro suhted Šveitsis loodud uue firmaga. Nimelt otsustas projektitiim enne päris-ICO toimumist, et mõistilikum on siiski projektiga Euroopasse kolida: enamik meeskonna liikmeid oli ise Euroopast pärit ning seadused tuttavamad. Asukohaks valitigi Šveits, kus asutati uus firma, mis korraldas ka SAN-müntide avaliku esmapakkumise. Token’idpandi müüki krüptoraha Ethereumi eest, nii et üks Ethereum oli väärt 1000 SAN-münti.

Äkki lepite tasust kolmandikuga?

Projekt oli edukas. Kokku pakuti eelmüügis SAN-münte 12 000 etheri väärtuses, ühes põhi-ICOga taheti kokku saada 45 000 etheri eest rahastust.  Ülempiir saavutati eelmise aasta 5. juulil. Krüptorahaportaali Coindesk andmetel maksis üks ether sel päeval pisut rohkem kui 256 USA dollarit. See tähendab, et selle hetke kursiga arvutatuna oli kaasatud müntide väärtus umbes 11,5 miljonit dollarit. Praegu on etheri kurss umbes 530 dollarit, selle järgi arvutatuna on summa rohkem kui kaks korda suurem. Selle aasta alguses, krüptobuumi tipus ulatus etheri hind isegi üle 1300 euro.

Projekti edu oli igal juhul märkimisväärne: veebruari lõpus kirjutas Marketwatch, et 2017. aasta ICOdest kukkusid pea pooled täielikult läbi ehk ei saanud vajalikku rahastust kokku või kukkusid kiirelt kokku. Lisaks ebaõnnestus osaliselt veel 13% kõikidest projektidest.

Sellel taustal on kõik enda eesmärgid täitev ICO küllaltki harv nähtus. Loureiro ise on kindel, et Santimenti edu tõi suuresti just tema töö. „Õnnestumise taga olid strateegiad, strateegilised suhted ning äriline lähenemine, mille ma välja töötasin ning ellu viisin,“ ütles turundaja, kelle sõnul oli müügiprotsess äärmiselt keerukas.

Kui saabus aeg Loureirole edukustasuna makstud SAN-mündid välja maksta, tekkisid aga probleemid. Loureiro sõnul ütles Balaševitš talle, et esialgne leping pole aus, sest kaasatud rahasumma on väga suur ning vahepeal on olukord muutunud. Nii tehti turundajale kompromissettepanek, et välja makstakse 30% algselt kokku lepitust. Loureiro polnud etteapanekuga nõus. Seejärel hakkas Balaševitš Loureiro sõnul väitma, et leping on üleüldse sisuliselt kehtetu, kuna firma koliti Singapurist Šveitsi ümber. Seejärel asus Loureiro sügisel hagi ette valmistama.

Krüptomünt muudab asja

Santimenti asutaja ning nii Šveitsi kui ka Singapuri ettevõtet juhtiv Maksim Balaševitš ütles omalt poolt, et kummalegi ettevõttele ei ole kaebust kätte toimetatud. „Seega ei saa me asja kommenteerida,“ jäi Balaševitš napisõnaliseks. Ta lisas aga, et kindlasti ei saa seda pidada esimeseks ICO-asjaks Euroopa õiguses. „See on lihtsalt finantsvaidlus ettevõtte ning konsultandi vahel,“ märkis Balaševitš.

Loureiro palkas ennast esindama New Yorgi ja Itaalia advokaadibüroo, mis omakorda võttis partneriks LEXTALi, kuna vaidlus tuleb pidada Eestis.

LEXTALi partner Olavi-Jüri Luik, kes esindab Loureirot töötasu väljanõudmises ühes vandeadvokaadi Katrin Oravaga, ütles, et asja teebki omapäraseks ja eriliseks just see et esimest korda Euroopas nõutakse krüptomüntide üleandmist.

„Muidu see vaidlus ei olegi midagi nii imelikku: üks osutab teenust, teine ei maksa. Selles mõttes oleks see vaidlus väga lihtne ja primitiivne,“ rääkis Luik.

Luik tõdes, et igal juhul raskendab täitmist see, et asju tuleb ajada Šveitsi äriühinguga. Kui krüptomünte ei õnnestu kätte saada, on advokaadid teinud kohtule alternatiivse ettepaneku – maksta summa välja rahas. See tähendaks, et Loureirole laekuks rohkem kui 6,1 miljonit eurot. Luik ütles samas, et Loureiro huvi on saada münte, mitte raha. „Ta usub sellesse projekti hoolimata sellest vaidlusest, ning on kindel, et see kujuneb edukaks,“ rääkis advokaat.

Kui kohtus kulgeb kõik sujuvalt, võib oodata maakohtu lahendit juba sel aastal. Arvata võib, et läbi tuleb käia kõik kohtuastmed, riigikohtu lahend võib kõige varem tulla ilmselt tuleva aasta teises pooles – kui pooled just varem omavahel kompromissini ei jõua.

On üpris kindel, et Santimenti vaidlus saab tulevaste ICOde ja krüptorahaga seotud vaidluste lahendamisel teedrajavaks juhtumiks nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Luik usub, et ICOd otseselt eraldi seadusi ei vaja, vähemalt Eestis. „Meie võlaõigusseadus on väga hea ja paindlik,“ ütles advokaat.

Kuidas kätte saada krüptomünte?

Kui kohus peaks krüptomündid eduka ICO teinud Santimentilt välja mõistma, tekib küsimus, kuidas need kätte saada.

Leping näeb ette tasu maksmist krüptomüntides. Advokaadibüroo LEXTAL partneri Olavi-Jüri Luige sõnul tähendab see, et esiteks tuleb üleüldse kindlaks teha, misasi krüptomünt või token olemuslikult on. „Kui näiteks meie läheme kohtusse ja te olete mulle 1000 eurot võlgu, siis ma ütlen, et kohus, mõistke mulle välja 1000 eurot. Aga mida me token’igateeme? On see raha või on see midagi muud?“ küsista.

Veelgi suurem mure on täitmise küsimusega. Mündid on täielikult elektroonilised ning asuvad virtuaalses rahakotis, mis on krüpteeritud ning kaitstud paroolidega. „Mida siis teha, kui teine pool ütleb, et unustas parooli ära, või lihtsalt ei lase täiturit token’iteleligi?“ tõi Luik esile veel ühe aspekti.

Kohtutäitur Risto Sepp ütles, et kui eksisteeriks selline lahend, oleks tegu tavapärase nn kohustavat liiki lahendi täitmisega. Kohtutäitur kohustaks poolt krüptoraha üle andma. Kui seda ei tehta, kohaldab täitur sunniraha. Kui esmakordne sunniraha tulemuseni ei vii, siis korratakse täitmise nõuet ning samal ajal tõstetakse sunniraha piirmäära.

„Sunniraha mõnekordse rakendamise järel reeglina seda enam edasi ei rakendata, vaid ilmselt jõutakse vähe mõjusama vahendi, kriminaalmenetluse alustamiseni, mis võib eraisiku kasuks maksimaalse karistusena süüdimõistmisel päädida aastase vangistusega, juriidilise isiku suhtes piirdutakse rahalise karistusega,“ ütles Sepp.

Küll aga soovitab Luik kõigil krüptomüntidega seonduvad tehingud põhjalikult läbi mõelda – peamiselt see, kuidas käib lepingutest tulenevate nõuete täitmine. „See pole mitte ainult tasustamise, vaid näiteks ka pärimise küsimus,“ tõi Luik esile, et juhul kui krüptorahasse investeerinu peaks ootamatult surema ning on enda virtuaalse rahakoti krüpteerinud, ent võti on talletunud vaid ta enda mällu, seega pole pärijatel võimalik varale ligi pääseda.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt