Artikkel
  • Jaga lugu:

    Pangad panid petturite vastu pead kokku

    Eesti Panga asepresident Madis Müller sooviks, et pangad kaitseksid oma kliente pettuste eest vähemalt osaliselt karmimate ülekandekontrollidega. Foto: Andras Kralla

    Eile toimus SEB peamajas Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorum. Kohtumisel osalesid pankade, ettevõtete ja ametkondade esindajad. Arutlusel oli IBAN-põhiste pangamaksete ebaturvalisus ja vahendajarünnete vastu võitlemine.

    Möödunud nädalal lahkas Äripäev SEPA maksesüsteemile üleminekuga kaasnenud riske ja juba toime pandud kuritegusid. SEPA ehk Euroopa Majanduspiirkonna riikide ühtne maksusüsteem näeb ette, et Euroopas piisab maksete tegemiseks IBAN-kontonumbrist. Nime lahtri täitmine maksekorraldustes ei ole enam kohustuslik.
    See on toonud kaasa kõrgendatud finantskuritegude riski. Rahapesu andmebüroo info põhjal on aasta jooksul võltsarvete abil ettevõtetelt välja petetud kokku miljoneid eurosid.
    Turvalisus ennekõike
    „Kui kaalukausil on klientide mugavus ja maksete turvalisus, siis Eesti Panga hinnangul on turvalisus olulisem. Pankadel ei ole keelatud täiendavaid kontrolle rakendada. Küsimus on selles, millisel määral ja kuidas täpselt seda teha,“ sõnas Eesti Panga asepresident Madis Müller.
    Mülleri soovitusel ei ole praktiline nõuda igas maksekorralduses sajaprotsendilise täpsusega kirjutatud saaja nime. Nende täieliku vastavuse tagamine tähendaks, et ligi kümnendik algatatud maksetest tuleks tagasi lükata.
    Mülleri soovitusel on mõistlik läbi lasta süütud tähevead väikeste maksete puhul, kuid osal maksetel tuleks täiendavaid kontrolle kasutada. "Toimunud pettusi arvestades võiksid pangad seda paremini teha,“ oli Müller konstruktiivselt kriitiline.

    2017. aastal kanti Eestis avatud kontodele üle 2,5 miljoni petutulu

    Rahapesu andmebüroo koostöös pankadega pidas sellest kinni 700 000 eurot

    Välisriikides toimepandud pettustega jõudis möödunud aastal Eestis avatud kontodele 6 miljonit eurot

    Allikas: Rahapesu andmebüroo

    Kontroll ei saa olema täielik
    SEB igapäevapanganduse toodete grupijuhi Tatjana Grünwaldi sõnul on SEB valmis kaaluma nimekontrolli kehtestamist teatud määral. Kuid kontroll ei saa kunagi olema täielik, vaid jätab alati teatud eksimisruumi.
    „Ainult IBANi kasutamise eesmärk on kiired ja odavad maksed. Nimekontroll, vastupidi, põhjustab maksete aeglustumise või suure osa maksete tagasisaatmise maksjale,“ põhjendas Grünvald.
    Samuti ei tähendaks nimekontrolli kehtestamine, et pankade vastutus kuidagi muutub. Pangad vastutavad ikka makse toimetamise eest määratud IBANile. Kui selle taga on – olgu pettuse või tahtmatu eksimuse tõttu – vale saaja, siis kõik, mida pangad teha saavad, on viisakas naeratus suul raha tagasi küsida.
    Luminor panga kommunikatsioonijuhi Lotte-Triin Naruski sõnul on kontrollmehhanisme erinevaid ja need sõltuvalt kasutusel olevate programmide võimalustest. Turvalisuse kaalutlustel hoidus Narusk nendest lähemalt rääkima. Kuid klientidele soovitas makseid sooritades kontrollida saaja ja panga rekvisiitide vastavust.
    „Samuti tasub kasutada e-arve lahendusi, kus pank on juba operaatoriga koostöös turvalise kanali loonud,“ lisas Narusk.
    Kliente tuleb harida
    Mülleri sõnul ei ole pankadel praegu kavas kokku leppida ühiseid kontrollikriteeriume või vastavaid ülekannete alampiire. Põhjus lihtne – selle fikseerimine võib omakorda pettureid aidata.
    Samas pani Eesti Panga asepresident ka klientidele südamele, et maksete algatamisel tuleb ise tähelepanelik olla. Näiteks ei ole rahvusvahelist ülekannet tehes ühelgi Eesti pangal võimalik kontrollida, et teise riigi panga kontonumbri taga on ka tegelikult sama isik, kelle nimi on maksejuhisele kirjutatud.
    Grünvaldi sõnul otsustati foorumil, et edaspidi hakkavad pangad kliente internetihügieeni teemadel järjekindlalt harima. „Internetihügieen tähendab viirusekontrolli ja tähelepanelikkust, et arvega e-kiri on tulnud ikka õigelt saatjalt,“ sõnas ta.
     

    Kas valeülekannete eest on võimalik ennast kindlustada?

    Mina isiklikult foorumil ei osalenud. Kuid Eestis on tõenäoliselt kõik pangad enda riskid ära kindlustanud spetsiaalsete pankadele suunatud teenustega (näiteks Bankers Blanket Bond jmt). Sellelaadseid teenuseid pakuvad suured rahvusvahelised kindlustusandjad rahvusvahelisel turul (nt Londonis).

    Eestis alaliselt tegutsevad kindlustusandjad sellist teenust ei paku. Kuid põhimõtteliselt on võimalik kindlustada kõikidest sündmustest tulenevate rahaliste mõjude vastu, mis on ootamatud ja äkilised.Kui mujalt ei leia, siis Londoni turult ikka leiab. Küsimus on vaid hinnas.

     

    Swedbank

    SEB

    Danske Bank

    TransferWise

    Maksekeskus

    pangaliit

    kaubandus-tööstuskoda

    tarbijakaitseamet

    konkurentsiamet

    rahandusministeerium

    infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit

    Nets

    Fitek

    finantsinspektsioon

    Omniva

    Allikas: Eesti Pank

     

     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Pistikhübriidid elektriautode ajastul: on neile üldse veel kohta?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.