Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pangad panid petturite vastu pead kokku

Eesti Panga asepresident Madis Müller sooviks, et pangad kaitseksid oma kliente pettuste eest vähemalt osaliselt karmimate ülekandekontrollidega. Foto: Andras Kralla

Eile toimus SEB peamajas Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorum. Kohtumisel osalesid pankade, ettevõtete ja ametkondade esindajad. Arutlusel oli IBAN-põhiste pangamaksete ebaturvalisus ja vahendajarünnete vastu võitlemine.

Möödunud nädalal lahkas Äripäev SEPA maksesüsteemile üleminekuga kaasnenud riske ja juba toime pandud kuritegusid. SEPA ehk Euroopa Majanduspiirkonna riikide ühtne maksusüsteem näeb ette, et Euroopas piisab maksete tegemiseks IBAN-kontonumbrist. Nime lahtri täitmine maksekorraldustes ei ole enam kohustuslik.

See on toonud kaasa kõrgendatud finantskuritegude riski. Rahapesu andmebüroo info põhjal on aasta jooksul võltsarvete abil ettevõtetelt välja petetud kokku miljoneid eurosid.

Turvalisus ennekõike

„Kui kaalukausil on klientide mugavus ja maksete turvalisus, siis Eesti Panga hinnangul on turvalisus olulisem. Pankadel ei ole keelatud täiendavaid kontrolle rakendada. Küsimus on selles, millisel määral ja kuidas täpselt seda teha,“ sõnas Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Mülleri soovitusel ei ole praktiline nõuda igas maksekorralduses sajaprotsendilise täpsusega kirjutatud saaja nime. Nende täieliku vastavuse tagamine tähendaks, et ligi kümnendik algatatud maksetest tuleks tagasi lükata.

Mülleri soovitusel on mõistlik läbi lasta süütud tähevead väikeste maksete puhul, kuid osal maksetel tuleks täiendavaid kontrolle kasutada. "Toimunud pettusi arvestades võiksid pangad seda paremini teha,“ oli Müller konstruktiivselt kriitiline.

2017. aastal kanti Eestis avatud kontodele üle 2,5 miljoni petutulu
Rahapesu andmebüroo koostöös pankadega pidas sellest kinni 700 000 eurot
Välisriikides toimepandud pettustega jõudis möödunud aastal Eestis avatud kontodele 6 miljonit eurot
Allikas: Rahapesu andmebüroo

Kontroll ei saa olema täielik

SEB igapäevapanganduse toodete grupijuhi Tatjana Grünwaldi sõnul on SEB valmis kaaluma nimekontrolli kehtestamist teatud määral. Kuid kontroll ei saa kunagi olema täielik, vaid jätab alati teatud eksimisruumi.

„Ainult IBANi kasutamise eesmärk on kiired ja odavad maksed. Nimekontroll, vastupidi, põhjustab maksete aeglustumise või suure osa maksete tagasisaatmise maksjale,“ põhjendas Grünvald.

Samuti ei tähendaks nimekontrolli kehtestamine, et pankade vastutus kuidagi muutub. Pangad vastutavad ikka makse toimetamise eest määratud IBANile. Kui selle taga on – olgu pettuse või tahtmatu eksimuse tõttu – vale saaja, siis kõik, mida pangad teha saavad, on viisakas naeratus suul raha tagasi küsida.

Luminor panga kommunikatsioonijuhi Lotte-Triin Naruski sõnul on kontrollmehhanisme erinevaid ja need sõltuvalt kasutusel olevate programmide võimalustest. Turvalisuse kaalutlustel hoidus Narusk nendest lähemalt rääkima. Kuid klientidele soovitas makseid sooritades kontrollida saaja ja panga rekvisiitide vastavust.

„Samuti tasub kasutada e-arve lahendusi, kus pank on juba operaatoriga koostöös turvalise kanali loonud,“ lisas Narusk.

Kliente tuleb harida

Mülleri sõnul ei ole pankadel praegu kavas kokku leppida ühiseid kontrollikriteeriume või vastavaid ülekannete alampiire. Põhjus lihtne – selle fikseerimine võib omakorda pettureid aidata.

Samas pani Eesti Panga asepresident ka klientidele südamele, et maksete algatamisel tuleb ise tähelepanelik olla. Näiteks ei ole rahvusvahelist ülekannet tehes ühelgi Eesti pangal võimalik kontrollida, et teise riigi panga kontonumbri taga on ka tegelikult sama isik, kelle nimi on maksejuhisele kirjutatud.

Grünvaldi sõnul otsustati foorumil, et edaspidi hakkavad pangad kliente internetihügieeni teemadel järjekindlalt harima. „Internetihügieen tähendab viirusekontrolli ja tähelepanelikkust, et arvega e-kiri on tulnud ikka õigelt saatjalt,“ sõnas ta.

Kas valeülekannete eest on võimalik ennast kindlustada?
Mina isiklikult foorumil ei osalenud. Kuid Eestis on tõenäoliselt kõik pangad enda riskid ära kindlustanud spetsiaalsete pankadele suunatud teenustega (näiteks Bankers Blanket Bond jmt). Sellelaadseid teenuseid pakuvad suured rahvusvahelised kindlustusandjad rahvusvahelisel turul (nt Londonis).
Eestis alaliselt tegutsevad kindlustusandjad sellist teenust ei paku. Kuid põhimõtteliselt on võimalik kindlustada kõikidest sündmustest tulenevate rahaliste mõjude vastu, mis on ootamatud ja äkilised.Kui mujalt ei leia, siis Londoni turult ikka leiab. Küsimus on vaid hinnas.

Swedbank
SEB
Danske Bank
TransferWise
Maksekeskus
pangaliit
kaubandus-tööstuskoda
tarbijakaitseamet
konkurentsiamet
rahandusministeerium
infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit
Nets
Fitek
finantsinspektsioon
Omniva
Allikas: Eesti Pank

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Pangad panid petturite vastu pead kokku

Palga TOP

Olulisemad uudised