Kiiresti kasvav Eesti idufirma murdis Berliini

24. juuni 2018, 12:34
Jalgratas Ampler
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180624/NEWS/180629849/AR/0/AR-180629849.jpg

Eestimaine elektrijalgrataste tootja Ampler Bikes avas eile esimese füüsilise esinduse Berliinis. Ettevõtte juht Ardo Kaurit rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, kuidas nelja aasta eest uksed avanud äriga sinnamaani jõuti ning millised on ettevõtte tulevikuplaanid.

Järgneb intervjuu Ardo Kauritiga

Ampler Bikes on Funderbeamis kaubeldav, te olete raha tõstnud. Milline on firma lühiajalugu?

Kolm inseneri, sõbrad, hakkasid aretame seda, mis endale meeldib ja ühel päeval sai sellest täitsa ettevõttemoodi asi. Tänaseks oleme tegutsenud natuke rohkem kui neli aastat. Esimesed mudelid, lasime rahvusvaheliselt Ampleri kaubamärgi all välja 2016. aasta kevadel. Seega me päriselt müüme ja toodame kolmandat hooaega.

Eks me oleme idufirmalaadsed kindlasti, oleme investeeringuid kaasanud, oleme noored inimesed. Üritame leida uusi väärtusi, mida inimestele tuua, mida vana kaubandus ei suuda. Samas eks meid ikkagi piirab tootmisega seonduv: pikad tarneajad, suur käibevahendite hulk, kõik need teemad.

Tarkvara start-up’il on kindlasti lihtsam kiiremini kasvada, aga me oleme tänase seisuga rahul. Oleme kasvanud päris kiiresti.

Te müüte praegu veebis neid rattaid ja avate neil päevil Berliinis ka füüsilise esinduse, aga kuidas praegu äril läheb ja on läinud?

Meil läheb hästi, oleme väga rahul. Nii kiiresti, kui me suudame, oleme suutnud kasvada. Pigem on see, et me ei suuda neid piisavalt kiiresti kokku panna. Sel aastal oleme müünud juba 700 jalgratast. Eelnevad aastad kokku natuke isegi vähem.

Kolme aastaga me olem iga aastaga suutnud umbes kolm korda rohkem müüa kui eelmisel aastal.

Homme (laupäeval –toim) on meie jaoks väga suur samm, mis saab tehtud, mille nimel on töötatud juba üle aasta. Me avame Berliinis päris Ampleri esinduse.

See on meie enda oma. Võimalik, et see on lähiajal ka ainus. Selle eesmärk on pakkuda inimestele väga esinduslikku kohta, kus rattaid näha ja proovida. Seal on võimalus neid remontida. See kõik peaks toetama veel suuremalt eesmärki, et me müüme neid online’s otse lõpptarbijale ilma ühegi vahendajata.

See teeb need rattad ka kättesaadavaks.

Miks just Berliin?

See ei ole maailma kõige suurem rattalinn loomulikult, aga see on hea linn ja Saksamaa pealinn siiski. Saksamaa on Euroopa suurim jalgrattaturg kui ka elektrijalgrattaturg. Meie tooted on disainitud just selle turu jaoks ja Berliin on lihtsalt ka tõsine maailmalinn, mis jääb kõlama.

Kui sa oled Berliinis, siis sa oled ka Saksamaal.

Mida tähendab disainitud Saksamaa või Berliini jaoks? Kuidas see erineb Tallinna jaoks disainitud rattast?

Natuke inimeste maitsed. Võib-olla veel rohkem ka funktsioon. Kui me mõtleme elektrijalgratastele, siis näiteks väga suur rattariik Holland erineb sellepoolest Saksamaast, et seal ei ole nii palav ja seal ei ole mägesid.

Elektrirattad on seal popid, aga need on enamasti veel vanema põlvkonna jaoks. Kuna Saksamaal on palav ja seal on ka mäed, siis elektrijalgratastega sõidetakse. Tavaline inimene, kes käib linnas tööl, tema jaoks on see kõige mugavam viis tööle jõudmiseks. Liiklus on tihe ja see on ka väga soodne viis.

Nii seni kui edaspidi on teil valdav müük veebis. Kõik ettevõtjad tahaksid oma veebimüüki kasvatada. Te toodate füüsilisi asju, kuidas netimüük teil arenenud on ja mida te oskate tähelepanekutest jagada?

Üks julge otsus, mille me tegime väga alguses oli see, et me müüme ainult otse ja täna enamus jalgratta brände ei saa seda endale väga hästi lubada, sest neil ongi väga suur koormus.

Neil on sajad edasimüüjad, kellest neil on raske loobuda. Sa ei saa neid asju korraga teha. Meie eelis ongi see, et me müüme lõpptarbijale online’s selle hinnaga, millega me tegelikult müüksime edasimüüjale ja see teeb need rattad odavaks võrreldes nende konkurentidega, kellega me ennast võrdleme.

See ongi see suur eelis. Mul on hea meel, et me selle otsuse tegime ja ma arvan, et see on trend. Isiklikult arvan, et jaemüügile füüsilistes kohtades surve on väga kõva ja see läheb kiiresti allamäge tulevikus.

Mis see ratas maksab, mis on konkurentidest odavam?

Meie mudelid hakkavad 2300 eurost. Võrreldes Saksamaa üle-eelmise aasta statistikaga, kus müüdi 600 000 elektrijalgratast keskmise hinnaga 3000 eurot, siis me oleme odavad.

See hinnaküsimus, mis tekib eriti Eestis, ongi kõige rohkem mõtlemise küsimus. Kui sa ostad endale 3000 eurose mänguasja, siis on see väga kallis. Kui sa ostad endale 3000 eurose liiklusvahendi, millega sa sõidad iga päev, siis tegelikult see on kõige odavam viis.

Hinna koha pealt on ju räägitud ka, et tuleb küsida rohkem, et siis see väärtustabki seda toodet. Missugused teie põhilised müügiargumendid on ehk millele te peale hinna veel rõhute?

Meie tugevus on väga palju ka tootes. Me oma südames oleme kõik väga tooteinimesed. See, et see ratas näeb välja nagu jalgratas, ta sõidab nagu jalgratas, ta on kerge – kõik see kokku on üks väga suur väärtuspakkumine. Selle kõrval kättesaadav hind, väga mõnus ja kiire klienditeenindus – kõik see pakett kokku on toiminud.

Käime väga palju messidel. Sel aastal külastasime Saksamaal üheksat jalgrattamessi oma väljapanekuga. Alati on seal väga meeldiv olla, inimestele tõesti meeldib see ratas, nad on väga rahul, nad tahavad sõita ja on selline tunne, et ainult anna kätte.

Selle mõttes on väga vägev.

Ütlesite, et praeguseks on rahatõstmised lõpetatud. Kuidas te näete firma tegevust aasta-paari perspektiivis?

Üritame olla hästi paindlikud. See, mis juhtub järgmine aasta on oma parimat andes keeruline ennustada. Teeme kiireid otsuseid, põhinedes sellele, mida oleme näinud, kogenud ja teinud. Ma ei väidaks, et rahatõstmised lõpetatud on, aga praegu me sellega aktiivselt ei tegele.

Lähikuudel väga suured strateegilised otsused, mis puudutavad järgmist kahte aastat, saavad jälle tehtud. Kõik muutub nii kiiresti, et sa ei saa mõelda kaks aastat kaugemale.

Loomulikult saad panna mingid jooned endale paika, aga tegelikult sa ei tea. Kindlasti kasvatame mahtusid, oleme täna ikkagi väga väiksed.

Kus te füüsiliselt neid rattaid toodate?

Meil on Tallinna kesklinnas enda suur töökoda, kus me kõik rattad paneme ise kokku. Toormaterjalist tootmist meie majas ei toimu, on partnerid üle maailma. Ärimudel on selline, et kõik rattad pannakse kokku tellimuse peale.

Inimene läheb internetti, valib baasmudeli, sinna juurde lisavarustuse ja siis see jõuab mehaanikule. Mehaanik teeb ratta valmis, see läheb suure pappkasti sisse ja see läheb otse inimese ukse taha.

Kas teil on plaanis tooteportfelli laiendada ka, elektriga saab igasuguseid muid sõiduriistu veel teha?

Meil ideid jagub ikka, aga üritame ikka hoida fookust. Valdkonna sees ikka proovime teha uusi tooteid.

Täispikka intervjuud Ardo Kauritiga kuula alates 38.19.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. June 2018, 12:34

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing