- OMX Baltic−0,2%295,55
- OMX Riga1%910,47
- OMX Tallinn−0,2%2 036,81
- OMX Vilnius0,03%1 202,15
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,56%9 188,11
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,04
- OMX Baltic−0,2%295,55
- OMX Riga1%910,47
- OMX Tallinn−0,2%2 036,81
- OMX Vilnius0,03%1 202,15
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,56%9 188,11
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jootrahalt jääb tulemata miljoneid maksutulu. Mida teha?
Kui eeldada, et ühe restorani- või baariteenindaja keskmine jootrahasumma kuus on 300 eurot, makstakse kõigile Eesti teenindajatele kuus kokku 5,4 miljonit eurot jootraha, millest 20% tulumaksu oleks 1,1 miljonit eurot, arvutab Carel Kuus mullu Sisekaitseakadeemia finantskolledžis kaitstud lõputöös „Jootraha maksustamisega seotud probleemid Eestis“.
Tema hinnang 300 eurot kuus põhineb OÜ Swissotel Tallinn baari, restorani ja hommikusöögisaali töötajate seas tehtud küsitlusel, kirjutab Finantsuudised.ee. „Kõik 54 vastanut olid jootraha maksustamise vastu, kuna maksustamine võtab neilt liialt palju raha ja on lisakohustus. Lisaks sellele, et inimesed ei soovi maksta makse, näitab uuringu tulemus ka inimeste teadmatust oma kohustustest,“ kirjeldab Kuus uuringu tulemusi.
Kuuse sõnul kehtib praegu olukord, kus tulumaksu deklareerimine ja maksu tasumine jootraha saanud ja endale jätnud teenindaja poolt oleneb üksnes isiku südametunnistusest, sest puudub tõhus kontroll ja mõistlik reaalne võimalus vastavat kontrolli teostada.
Kaasata menetlusse kliendid? Mõeldamatu
Kuus kirjutab, et põhimõtteliselt saaks maksumenetlust teha nii, et maksuhaldur tuvastab kaardimaksete järgi, kes on mingil kuupäeval kliendina restoranis käinud, ja kutsub kolmanda isikuna selgitusi andma (st rääkima, kui palju ta jättis restoranis käies jootraha). „Selline kontrollimeetod ei teeni kõige paremini maksukogumise eesmärki. Esiteks ei meeldiks mitte ühelegi kliendile, et teda sellise asja pärast välja kutsutakse, ja kindlasti tunneb ta häirituna, et riik üldse tema vaba aja käike selliselt jälgib. Selline riigi sekkumine võib hakata inimesi toitlustuskohtades käimisest eemale peletama, mis ei aitaks kaasa majanduskasvule,“ kannab Kuus selle viisi kohe maha.
„Meie õiguses puuduvad praegu jootraha pealt maksu deklareerimiseks ja kontrollimiseks piisavad haldussunni vahendid,“ tõdeb Kuus.
Ettepanek: panna tööandja maksma keskmise määra järgi
Kuus pakub lahendust, kus sätestatakse määr, mitu protsenti käibest makstakse tõenäoliselt keskmiselt jootraha, ja määratletakse töökohad, kus saadakse jootraha. Tööandjat kohustataks arvestama ja maksma vastavalt summalt kõik tööjõumaksud. Tegelikku jootraha saaksid töötajad edasi nagu seni.
„Tänu sellele jääks ära väga ebamugav, kohmakas ja ressursirohke kontroll makstud jootraha üle. Samuti jääks töötajale stiimul käituda meeldivalt ja igati kliendi huvidest lähtuvalt, mis on ju ka tööandja huvi. Selline maksustamine aitaks täita riigikassat. Ka ei jätaks see töötajat ilma temale riigi poolt ette nähtud sotsiaalsetest garantiidest,“ selgitab Kuus.
„Tööandjate üks vastuargument oleks kindlasti juba niigi liiga suur maksukoormus ja seda just sotsiaalmaksu osas. Teiseks algavad tõenäoliselt lõputud vaidlused selle üle, kas arvestuslik jootraha määr on õige. Kindlasti hakatakse palju rääkima ka eranditest ja sellest, et sellises suuruses jootraha ei ole reaalne,“ arutleb Kuus.
Artikkel ilmus Finantsjuhtimise Infolehes.
Rohkem finantsteemalisi uudiseid leiad Äripäeva teemaveebist finantsuudised.ee.
Enimloetud
Viimased uudised
Töötajate arv väheneb veerandi võrra
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele