Jaga lugu:

Jootrahalt jääb tulemata miljoneid maksutulu. Mida teha?

Foto: shutterstock.com

Kui eeldada, et ühe restorani- või baari­teenindaja keskmine jootrahasumma kuus on 300 eurot, makstakse kõigile Eesti teenindajatele kuus kokku 5,4 miljonit eurot jootraha, millest 20% tulumaksu oleks 1,1 miljonit eurot, arvutab Carel Kuus mullu Sisekaitseakadeemia finants­kolledžis kaitstud lõputöös „Jootraha maksustamisega seotud probleemid Eestis“.

Tema hinnang 300 eurot kuus põhineb OÜ Swissotel Tallinn baari, restorani ja hommikusöögisaali töötajate seas tehtud küsitlusel, kirjutab Finantsuudised.ee. „Kõik 54 vastanut olid jootraha maksustamise vastu, kuna maksustamine võtab neilt liialt palju raha ja on lisakohustus. Lisaks sellele, et inimesed ei soovi maksta makse, näitab uuringu tulemus ka inimeste teadmatust oma kohustustest,“ kirjeldab Kuus uuringu tulemusi.

Kuuse sõnul kehtib praegu olukord, kus tulumaksu deklareerimine ja maksu tasumine jootraha saanud ja endale jätnud teenindaja poolt oleneb üksnes isiku südametunnistusest, sest puudub tõhus kontroll ja mõistlik reaalne võimalus vastavat kontrolli teostada.

Kaasata menetlusse kliendid? Mõeldamatu

Kuus kirjutab, et põhimõtteliselt saaks maksumenetlust teha nii, et maksuhaldur tuvastab kaardimaksete järgi, kes on mingil kuupäeval kliendina restoranis käinud, ja kutsub kolmanda isikuna selgitusi andma (st rääkima, kui palju ta jättis restoranis käies jootraha). „Selline kontrollimeetod ei teeni kõige paremini maksukogumise eesmärki. Esiteks ei meeldiks mitte ühelegi kliendile, et teda sellise asja pärast välja kutsutakse, ja kindlasti tunneb ta häirituna, et riik üldse tema vaba aja käike selliselt jälgib. Selline riigi sekkumine võib hakata inimesi toitlustus­kohtades käimisest eemale peletama, mis ei aitaks kaasa majanduskasvule,“ kannab Kuus selle viisi kohe maha.

„Meie õiguses puuduvad praegu joot­raha pealt maksu deklareerimiseks ja kontrollimiseks piisavad haldus­sunni vahendid,“ tõdeb Kuus.

Ettepanek: panna tööandja maksma keskmise määra järgi

Kuus pakub lahendust, kus sätestatakse määr, mitu protsenti käibest makstakse tõenäoliselt keskmiselt jootraha, ja määratletakse töökohad, kus saadakse jootraha. Tööandjat kohustataks arvestama ja maksma vastavalt summalt kõik tööjõumaksud. Tegelikku jootraha saaksid töötajad edasi nagu seni.

„Tänu sellele jääks ära väga eba­mugav, kohmakas ja ressursirohke kontroll makstud jootraha üle. Samuti jääks töötajale stiimul käituda meeldivalt ja igati kliendi huvidest lähtuvalt, mis on ju ka tööandja huvi. Selline maksustamine aitaks täita riigi­kassat. Ka ei jätaks see töötajat ilma temale riigi poolt ette nähtud sotsiaalsetest garantiidest,“ selgitab Kuus.

„Tööandjate üks vastuargument oleks kindlasti juba niigi liiga suur maksukoormus ja seda just sotsiaalmaksu osas. Teiseks algavad tõe­näoliselt lõputud vaidlused selle üle, kas arvestuslik jootraha määr on õige. Kindlasti hakatakse palju rääkima ka eranditest ja sellest, et sellises suuruses jootraha ei ole reaalne,“ arutleb Kuus.

Artikkel ilmus Finantsjuhtimise Infolehes.

Rohkem finantsteemalisi uudiseid leiad Äripäeva teemaveebist finantsuudised.ee.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt