Tallinnas ehituseks ruumi jätkub
Tallinnas ruum otsa ei saa ning kinnisvara arendamine ja sellesse investeerimine on järjest menukamad, tõdesid analüütikud Äripäeva raadios Uus Maa kinnisvarasaates.
„Tallinnas ja lähiümbruses on enim eelistatud piirkondades elamuehituseks sobilikud krundid otsa lõppemas ja buumiaegsetesse halva infrastruktuuriga arendustesse kolida ei soovita,“ avaldas reedel arvamust Arco Vara maakler Gari Selgis.
Uus Maa partner ja juhatuse esimees Jaanus Laugus nõustus sellega vaid osaliselt: „Tallinn ehitatakse aina rohkem täis. Iseenesest võib öelda küll, et heade kruntide pakkumine väheneb.“ Teiselt poolt leidis ta, et Tallinn laieneb mööda mere äärt, Tartu poole ja muudes valdades. „Ruumi ehitada ju on,“ leidis ta.
Arendajate perspektiiv lühike
Uus Maa analüütik Risto Vähi tõdes, et krundiarendusi on juurde tulnud, üks alles hiljuti Lasnamäe ja Pirita vahele. „Tihtipeale tuleb ette ka seda, et ostetakse 60ndate aedlinna stiilis vanu maju, mis pole renoveeritud, need lammutatakse maha ja tehakse uus peale. Selline asi on Kristiines või Nõmmel üsna levinud,“ rääkis ta.
Seda, et krundid ostetakse kokku pikema perspektiiviga, et oodata soodsamat turu seisu, Lauguse sõnul Eestis eriti ette ei tule. „Eesti arendajate perspektiiv on lühikese fookusega.“ Pigem on tema sõnul jäänud mõni arendus kätte eelmisest langusest. „Need tulevad jälle turule nüüd, kui hinnad on korrigeerunud, ja need ehitatakse valmis. Tihtilugu on neil trassid juba rajatud, vaja vaid teed teha ja saab turule tuua.“ Tema sõnul ongi selliste kruntide arv nüüd vähenenud.
Vähi sõnul võib üle Tallinna näha krunte, mis justkui seisavad ja nagu ei kuuluks kellelegi. „Tihti on selle taga mõne planeeringu või loa ootamine või millegi ümbermängimine, kus linn lubab ühte ja soov on natuke teine ja siis läheb aega,“ selgitas ta.
Vanadest büroomajadest saavad üürielamud
Lauguse sõnul tasakaalustavad aktsionärid oma varade seisu üha enam kinnisvarasse investeerimisega. „Kinnisvara on viimastel aastatel poolehoidjaid võitnud,“ sõnas ta. Vähi hinnangul võib selle põhjuseks olla kinnisvaraturu stabiilsus aktsiaturgudega võrreldes. „Kinnisvara on omasem, seda tuntakse paremini,“ ütles Vähi.
Korterite üürimisel tuleks Vähi sõnul tähelepanu pöörata pikale perspektiivile. „Tihtilugu on nii, et kui müügihinnad langevad, siis üürihinnad on stabiilsed ja võib-olla isegi tõusevad, sest järgmised ostjad ei saa osta, ei saa pangast laenu,“ lisas Laugus.
Nii Laugus kui ka Vähi leidsid, et üüriturul nõudlust jagub. Näiteks ehitatakse üürimajadeks ümber vanu büroohooneid. Üürimajade arendamine pole Vähi sõnul Tallinnas üldiselt suuremahuline, kuid avaldab mõju piirkonniti, näiteks Pelgurannas.
Hinnad võivad hakata kahanema
Statistikaameti andmetel tõusis selle aasta esimeses kvartalis eluaseme hind viimase aasta jooksul keskmiselt 6,6 protsenti ning seda peamiselt Tallinna ümbruses, Tartus ja Pärnus. Lauguse sõnul on korterite hinnatõus stabiilne ning liigub majanduskasvuga samas tempos. „Kui laenukraanid on lahti ja intressid maas, inimestel on tööd ja leiba ning majandus on positiivne, siis läheb ka kinnisvaraturul kenasti,“ ütles ta ning lisas, et uute eluasemepindade arenduse osas langust ei näe.
Kuigi lähima aasta lõikes hoiavad korterite hinnad Lauguse sõnul viieprotsendilist kasvu, viitavad trendid ka väiksele hindade kahanemisele tulevikus. „Ehitushind paraku määrab nii mõndagi,“ lisas Vähi, viidates, et praegu korterite hinnad veel mõõdukalt kasvavad.