Uus Maa analüütik Risto Vähi tõdes, et krundiarendusi on juurde tulnud, üks alles hiljuti Lasnamäe ja Pirita vahele. „Tihtipeale tuleb ette ka seda, et ostetakse 60ndate aedlinna stiilis vanu maju, mis pole renoveeritud, need lammutatakse maha ja tehakse uus peale. Selline asi on Kristiines või Nõmmel üsna levinud,“ rääkis ta.
Seda, et krundid ostetakse kokku pikema perspektiiviga, et oodata soodsamat turu seisu, Lauguse sõnul Eestis eriti ette ei tule. „Eesti arendajate perspektiiv on lühikese fookusega.“ Pigem on tema sõnul jäänud mõni arendus kätte eelmisest langusest. „Need tulevad jälle turule nüüd, kui hinnad on korrigeerunud, ja need ehitatakse valmis. Tihtilugu on neil trassid juba rajatud, vaja vaid teed teha ja saab turule tuua.“ Tema sõnul ongi selliste kruntide arv nüüd vähenenud.
Vähi sõnul võib üle Tallinna näha krunte, mis justkui seisavad ja nagu ei kuuluks kellelegi. „Tihti on selle taga mõne planeeringu või loa ootamine või millegi ümbermängimine, kus linn lubab ühte ja soov on natuke teine ja siis läheb aega,“ selgitas ta.
Vanadest büroomajadest saavad üürielamud
Lauguse sõnul tasakaalustavad aktsionärid oma varade seisu üha enam kinnisvarasse investeerimisega. „Kinnisvara on viimastel aastatel poolehoidjaid võitnud,“ sõnas ta. Vähi hinnangul võib selle põhjuseks olla kinnisvaraturu stabiilsus aktsiaturgudega võrreldes. „Kinnisvara on omasem, seda tuntakse paremini,“ ütles Vähi.
Korterite üürimisel tuleks Vähi sõnul tähelepanu pöörata pikale perspektiivile. „Tihtilugu on nii, et kui müügihinnad langevad, siis üürihinnad on stabiilsed ja võib-olla isegi tõusevad, sest järgmised ostjad ei saa osta, ei saa pangast laenu,“ lisas Laugus.
Nii Laugus kui ka Vähi leidsid, et üüriturul nõudlust jagub. Näiteks ehitatakse üürimajadeks ümber vanu büroohooneid. Üürimajade arendamine pole Vähi sõnul Tallinnas üldiselt suuremahuline, kuid avaldab mõju piirkonniti, näiteks Pelgurannas.