6. juuli • 4 min
Jaga lugu:

Euroopast investeerimisraha voolab, kuid tulemused venivad

Eesti ettevõtetesse hakkab investeerimisfondide kaudu voolama Euroopa raha, kuid tulemusi näeme alles aastate pärast.

KredExi juhataja Lehar Kütt ütles, et tulemused võtavad kaua aega ka sellepärast, et fondid saavad ettevõtetesse investeerima hakata alles pärast seda, kui kaasavad vajalikus mahus raha ka erainvestoritelt.
KredExi juhataja Lehar Kütt ütles, et tulemused võtavad kaua aega ka sellepärast, et fondid saavad ettevõtetesse investeerima hakata alles pärast seda, kui kaasavad vajalikus mahus raha ka erainvestoritelt.   Foto: Andras Kralla

Sel nädalal teatas KredEx, et koos riski- ja erakapitalifondidega plaanitakse EstFundi programmi jooksul Eesti ettevõtetesse investeerida kuni 100 miljonit eurot. Tegemist on juba paari aasta eest käivitatud nõndanimetatud fondifondiga, mis peaks pakkuma meie ettevõtjatele varajase faasi riskikapitali.

Lihtsustatult öeldes võetakse Euroopa rahad, lisatakse neile erainvestorite summad ja turgutatakse nii sobivaid firmasid, millele võiks ennustada ilusat tähelendu.

Fondifond, mis loodi Eesti Vabariigi, KredExi ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) koostöös

Euroopa Regionaalarengu Fond rahastab fondi ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2014–2020 fondidest summaga 48 miljonit eurot

EIF investeerib 12 miljonit eurot

Fondile lisandub erainvestorite panusena ligi 40 miljonit eurot

Investeeringuid ettevõtetesse tehakse riski- ja erakapitalifondide kaudu

Sobivad riskikapitalifondid valiti välja konkursil

„Kuigi EstFundi peamine eesmärk on Eesti ettevõtluse arendamine, siis investeerides samadel alustel koos erainvestoritega on riigil võimalik neilt investeeringutelt teenida ka otsest rahalist tulu,“ kiidab projekti tulupotentsiaali KredExi juhataja Lehar Kütt.

Raha on saanud silmapaistvad idufirmad

Kokku investeeritakse EstFundist teistesse fondidesse edasi 60 miljonit eurot, sellele lisandub erainvestorite panusena ligi 40 miljonit eurot. Esimene investeering tehti 2017. aasta lõpus fondi United Angels Co-Investment Fund I, suurusjärgus 15 miljonit eurot. Teisipäeval teatas KredEx, et EstFundist investeeriti ka fondidesse Tera Ventures Fund II ja Equity United PE I, kes said vastavalt 30 ja 15 miljonit eurot.

Esimesi tulemusi on tegelikult juba näha, sest eelmisest ringist on Euroopa toel rahasüsti saanud neli firmat – sõidujagamisteenuse taevasse tõusnud Taxify, idufirmade kiirendi Lift99, Soome päritolu toidutellimisrakendus EpicFoods ja hotellidele mobiilse vastuvõtu lahenduse loonud GuestJoy.

Taxify – Euroopa ja Aafrika juhtiv sõidujagamisteenus.

Epic Foods – toidu valmistamise ja kättetoimetamise teenus, mille eripära on tavaliste toidu kättetoimetamise teenustega võrreldes kogu väärtusahela katmine. Ettevõte tegutseb Helsingis ja testklientidega Tallinnas. Täismahus käivitub teenus Tallinnas ja paaris teises Skandinaavia linnas sügisel.

Guestjoy – hotellide klienditeenindusplatvorm, mis aitab suurendada hotellide tulusid.

Lift99 – Ida-Euoopa juhtiv koostöötamise ja kogemuste jagamise keskus tehnoloogiaettevõtetele.

Küti sõnul võtavad aga asjad kaua aega ka sellepärast, et fondid saavad ettevõtetesse investeerima hakata alles pärast seda, kui kaasavad vajalikus mahus raha ka erainvestoritelt. Tera Ventures Fund II puhul peab erakapitali lisanduma minimaalselt 30% ulatuses fondi mahust ja Equity United PE I puhul on vaja juurde vähemalt 40% fondi mahust.

Investoritega tarvis kokkuleppeid

Equity Unitedi fondijuhi Tarmo Rootemani sõnul peetaksegi praegu läbirääkimisi võimalike erainvestoritega. Fond soovitakse kokku saada hiljemalt septembri lõpuks, seega saab investeerimisega pihta hakata alles sügisel.

Raha tahetakse suunata Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevatesse väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Ühe investeeringu suurus saab olla vahemikus 1–3,75 miljonit eurot. „Tähtis on see, et meie eesmärk pole investeeritavas ettevõttes saavutada enamust ega kontrolli, vaid soovime pigem kaasa aidata ja võimendada ettevõtte asutajate püüdlusi. Aga ka jõu ja nõuga,“ sõnas Rooteman.

Erainvestoritena soovitakse kaasata näiteks pensionifonde. „Nii Eestis kui ka Leedus on käimas hetkel väga jõuline pensionifondide valitsemistasude läbivaatamine, mistõttu pole meil kahjuks sattunud kõige parem hetk pensionifondidega läbirääkimiste pidamiseks,“ ütles Rooteman.

Investeeringutega loodetakse Rootemani kinnitusel kasvatada Baltikumi ettevõtteid, luua uusi tooteid ja teenuseid, kasvatada eksporti välisturgudele, luua uusi töökohti, kasvatada nii ettevõtte asutajate kui ka fondi investorite raha. „Loodetavasti õnnestub mõni investeering ka börsile viia ja sedaviisi kapitaliturge arendada,“ tõi Rooteman välja.

EstFund elavdab majandust

Tera Ventures on fondijuht Andrus Oksa sõnul peamiselt alustavatesse ja varajases arengufaasis globaalse potentsiaaliga tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv fond, mis investeerib kokku umbes 30 ettevõttesse. Nüüdseks on juhi kinnitusel tegevuse alustamiseks kaasatud juba piisavalt erainvestorite raha. „Riskikapitaliinvesteeringud on majanduse pikaajalise arengu ja uuenduslikkuse seisukohast väga olulised,“ ütles Oks, kelle sõnul on fondilt mõne päeva jooksul oodata ka uudiseid.

Riskifond United Angelsile, mis ongi juba teinud investeeringud varem nimetatud nelja idufirmasse, pakuvad fondipartner Riivo Antoni sõnul huvi eelkõige tehnoloogiaettevõtted. Ettevõttel on mitu tehingut pooleli ja kaks tehingut, mida veel avalikustada ei taheta. „Mõned ettevõtted ei taha, et konkurendid teaksid, mis on nende rahastuse seis või on see nende PR-strateegia, et avalikustatakse vaid ärilisi edasiminekuid,“ rääkis Anton.

Kokku kavatsetakse investeerida kuni kahekümnesse ettevõttesse ja Antoni sõnul saavad nad fondiga ühte ettevõttesse investeerida kuni 1,5 miljonit eurot.

Pikale veniv protsess

Riskifondidel on investeeringu saamine võtnud aega poolteist kuni kaks aastat. Küti sõnul alustati EstFundi loomiseks ettevalmistusi juba 2013. aastal ja asutamislepingu sõlmimiseni jõuti 2016. aasta märtsis. Seejärel asuti tegema ettevalmistusi fondijuhtide leidmise konkursi läbiviimiseks, kuulutati välja konkurss, valiti põhjaliku valikuprotsessi tulemusena välja kolm parimat fondijuhti ning asuti konkursi võitnud fondijuhtidega lepingute sõlmimist ette valmistama. United Angelsiga jõuti lepingu allkirjastamiseni 2017. aasta lõpus ja Tera Venturesi ning Equity Unitediga käesoleva aasta juunis.

Kogu protsessi ajakava on Küti sõnul sõltunud ka sellest, et riik kasutab EstFundi jaoks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raha ja seetõttu on tulnud arvestada ka sellega kaasas käivate tingimustega ning sobitada neid turupraktikaga.

Üks küsimus: kas EstFundi raha ettevõteteni jõudmine võtab liiga palju aega?

Vastab KredExi juhataja Lehar Kütt:

Riski- ja erakapitalifondide investeerimisperiood on tavaliselt viis aastat. See tähendab, et fondi vahendid investeeritakse ettevõtetesse umbes viieaastase perioodi jooksul. Üks riskikapitalifond investeerib tavaliselt olenevalt fondi suurusest 20–25 ettevõttesse. Kui arvestada, et United Angels alustas investeerimistegevusega alles 2017. aasta lõpus ja on tänaseks teinud juba neli investeeringut, siis võiks hinnata seda pigem kiireks alguseks.

Kuna riski- ja erakapitalifondide raha pärineb investoritelt, kes soovivad oma raha tagasi saada ja lisaks sellelt ka tulu teenida, tuleb ettevõtteid, millesse otsustakse investeerida, valida väga hoolikalt. Investeeritakse vaid hästi juhitud suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt