OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

06.07.18, 18:01

BaltCap suunab miljonid eurod Eesti elektriturule

Baltikumi infrastruktuuri arendamist rahastav BaltCapi fond kasvatas kogumahu 100 miljoni euroni. Eestis soovitakse raha suunata elektrituru arengutesse ja tuuleenergiasse.

Lennart Käämer

Vasakult Eesti rahandusminister Toomas Tõniste, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga president Sir Suma Chakrabarti ja BaltCapi abidirektor Šarunas Stepukonis

Vasakult Eesti rahandusminister Toomas Tõniste, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga president Sir Suma Chakrabarti ja BaltCapi abidirektor Šarunas Stepukonis Foto: Andres Haabu

Mullu juulis asutatud BaltCap on suurim Baltimaade fond, mida on rahastanud kohalikud pensionifondid. Teised võtmeinvestorid on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Euroopa Investeerimispank (EIB).

Eesmärk on teha Balti riikides erakapitali baasil kokku 10–14 investeeringut. Sihikul on transpordi-, energeetika- ja sotsiaalse infrastruktuuri projektid.

Fond on loodud 20 aastaks ja eeldatavalt koondab ligi 480 miljoni euro väärtuses infrastruktuuri investeeringuid. Lisaks loob regioonis hulga uusi töökohti.

Investeeringumahud

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – 20 miljonit eurot

Euroopa Investeerimispank – 20 miljonit eurot

Baltikumis tegutsevate pankade pensionifondid – 52,6 miljonit eurot

Erasektori suurem kaasatus

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul vajavad Baltimaad majanduskasvu toetamiseks ajakohast taristut. Selleks on vaja erasektori senisest suuremat kaasatust projektide rahastamisel. Kasvav konkurentsivõime tähendaks ka atraktiivsemat ettevõtluskeskkonda.

„Kui me ei kaasa erakapitali ja eriti kohalikke pensionifonde, võib infrastruktuuri rahastamine jääda maha meie kasvavatest ootustest,“ põhjendas Tõniste.

Praegu finantseerib Baltimaades infrastruktuuri peaaegu täielikult avalik sektor. Raha tuleb Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest, riigieelarvest ja avaliku sektori taristuettevõtete sisemistest ressurssidest.

Prognoositavalt aitab fond Balti riikides kaasata 480 miljonit eurot investeeringuid. Nende rakendamine loob ehituse ajal töökohti ligikaudu 4000 inimaasta jagu ja 245 püsivat töökohta, mis on seotud rajatavate objektide käitamisega.

„20aastase perspektiiviga fondi loomine on oluline teetähis siinses finantssektoris. See mängib olulist rolli tulevaste pensionäride heaolu suurendamisel,“ sõnas Tõniste.

Raha suunatakse elektrituru arengusse

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga president Sir Suma Chakrabarti sõnul on BaltCap esimene nii mahukas taristufond, millel on institutsionaalsed investorid ja mis on suunatud Balti regioonile. Ühtlasi märkis panga president positiivselt ära siinse piirkonna majandusarengu.

„Investeerides rohelistesse projektidesse, toetame riike, kes on võtnud eesmärgi kasvuhoonegaase vähendada. Kaugem eesmärk on luua Balti riikides erataristute finantseerimise ökosüsteem,“ sõnas Chakrabarti.

BaltCapi abidirektor Šarunas Stepukonis kiitis projekti integreeritud lähenemist. Kaasatud on kõik suuremad Baltikumi pensionifondid, kelle 52,6 miljoni euro suurune panus on jaotatud fondide vahel võrdselt.

Varasemalt on fondist tehtud kaks investeeringut. Mullu septembris sai Leedu soojusenergiajaam 16 miljoni euro suuruse toetuse. 2019. aasta alguses käivituv jaam katab pea 10 protsenti Vilniuse küttenõudlusest.

Möödunud aasta detsembris omandas BaltCap 75protsendilise osaluse ettevõttes Anaerobic Holding, mis omab Lätis kolme biogaasi energiajaama koondvõimsusega 4,9 MW.

„Eestis on plaan raha suunata elektrituru positiivsetesse arengutesse ja tuuleenergiasse,“ sõnas Stepukonis.

Eelmisel aastal jõustus Eestis uus investeerimisfondide seadus, mis võimaldab asutada fonde usaldusühingutena. Uue regulatsiooni eeskujuks on võetud usaldusfondide regulatsiooni parim praktika eri maadest. Traditsiooniliselt on neid maid peetud riskikapitalile atraktiivseteks paikadeks, nt Suurbritannia, Luksemburg ja Jersey. Usaldusfondide üha sagedasem asutamine kinnitab, et oleme õigusloomega toetanud fondivalitsejate ja nõustajate ökosüsteemi arengut meie piirkonnas.

Toomas Tõniste, rahandusminister

Lennart Käämer

Seotud lood

Sisuturundus

23.07.24, 12:25

30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu

Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.