Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    BaltCap suunab miljonid eurod Eesti elektriturule

    Baltikumi infrastruktuuri arendamist rahastav BaltCapi fond kasvatas kogumahu 100 miljoni euroni. Eestis soovitakse raha suunata elektrituru arengutesse ja tuuleenergiasse.

    Mullu juulis asutatud BaltCap on suurim Baltimaade fond, mida on rahastanud kohalikud pensionifondid. Teised võtmeinvestorid on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Euroopa Investeerimispank (EIB).
    Eesmärk on teha Balti riikides erakapitali baasil kokku 10–14 investeeringut. Sihikul on transpordi-, energeetika- ja sotsiaalse infrastruktuuri projektid.
    Fond on loodud 20 aastaks ja eeldatavalt koondab ligi 480 miljoni euro väärtuses infrastruktuuri investeeringuid. Lisaks loob regioonis hulga uusi töökohti.

    Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – 20 miljonit eurot

    Euroopa Investeerimispank – 20 miljonit eurot

    Baltikumis tegutsevate pankade pensionifondid – 52,6 miljonit eurot

    Erasektori suurem kaasatus
    Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul vajavad Baltimaad majanduskasvu toetamiseks ajakohast taristut. Selleks on vaja erasektori senisest suuremat kaasatust projektide rahastamisel. Kasvav konkurentsivõime tähendaks ka atraktiivsemat ettevõtluskeskkonda.
    „Kui me ei kaasa erakapitali ja eriti kohalikke pensionifonde, võib infrastruktuuri rahastamine jääda maha meie kasvavatest ootustest,“ põhjendas Tõniste.
    Praegu finantseerib Baltimaades infrastruktuuri peaaegu täielikult avalik sektor. Raha tuleb Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest, riigieelarvest ja avaliku sektori taristuettevõtete sisemistest ressurssidest.
    Prognoositavalt aitab fond Balti riikides kaasata 480 miljonit eurot investeeringuid. Nende rakendamine loob ehituse ajal töökohti ligikaudu 4000 inimaasta jagu ja 245 püsivat töökohta, mis on seotud rajatavate objektide käitamisega.
    „20aastase perspektiiviga fondi loomine on oluline teetähis siinses finantssektoris. See mängib olulist rolli tulevaste pensionäride heaolu suurendamisel,“ sõnas Tõniste.
    Raha suunatakse elektrituru arengusse
    Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga president Sir Suma Chakrabarti sõnul on BaltCap esimene nii mahukas taristufond, millel on institutsionaalsed investorid ja mis on suunatud Balti regioonile. Ühtlasi märkis panga president positiivselt ära siinse piirkonna majandusarengu.
    „Investeerides rohelistesse projektidesse, toetame riike, kes on võtnud eesmärgi kasvuhoonegaase vähendada. Kaugem eesmärk on luua Balti riikides erataristute finantseerimise ökosüsteem,“ sõnas Chakrabarti.
    BaltCapi abidirektor Šarunas Stepukonis kiitis projekti integreeritud lähenemist. Kaasatud on kõik suuremad Baltikumi pensionifondid, kelle 52,6 miljoni euro suurune panus on jaotatud fondide vahel võrdselt.
    Varasemalt on fondist tehtud kaks investeeringut. Mullu septembris sai Leedu soojusenergiajaam 16 miljoni euro suuruse toetuse. 2019. aasta alguses käivituv jaam katab pea 10 protsenti Vilniuse küttenõudlusest.
    Möödunud aasta detsembris omandas BaltCap 75protsendilise osaluse ettevõttes Anaerobic Holding, mis omab Lätis kolme biogaasi energiajaama koondvõimsusega 4,9 MW.
    „Eestis on plaan raha suunata elektrituru positiivsetesse arengutesse ja tuuleenergiasse,“ sõnas Stepukonis.

    Eelmisel aastal jõustus Eestis uus investeerimisfondide seadus, mis võimaldab asutada fonde usaldusühingutena. Uue regulatsiooni eeskujuks on võetud usaldusfondide regulatsiooni parim praktika eri maadest. Traditsiooniliselt on neid maid peetud riskikapitalile atraktiivseteks paikadeks, nt Suurbritannia, Luksemburg ja Jersey. Usaldusfondide üha sagedasem asutamine kinnitab, et oleme õigusloomega toetanud fondivalitsejate ja nõustajate ökosüsteemi arengut meie piirkonnas.

    Toomas Tõniste, rahandusminister
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Palgakasv ulatus esimeses kvartalis pea 9 protsendini
Keskmine brutokuupalk oli esimeses kvartalis 1894 eurot, mis on 8,8% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartal tagasi kasvas see 9,7%.
Keskmine brutokuupalk oli esimeses kvartalis 1894 eurot, mis on 8,8% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartal tagasi kasvas see 9,7%.