Töövõimereformi jää hakkab lõpuks sulama

Poolteist aastat Rimis töötanud Andres ütles, et kolleegid võtsid ta hästi vastu.  Foto: Andres Haabu
9. juuli 2018
Jaga lugu:

Kuigi Eesti tööandjate murelikkus vähenenud töövõimega inimeste värbamise suhtes on viimastel aastatel pisut suurenenud, siis suhtuvad mainekad ettevõtjad nende palkamisse positiivselt. Vähenenud töövõimega inimeste hulk kasvab mitmes ettevõttes.

„Tähtis on ju see, et inimene sobiks sellele ametikohale, kuhu me inimest otsime, ja kui vähenenud töövõime tal töö tegemist ei takista ja inimene ise on õnnelik, siis ei ole ju põhjust teistmoodi otsustada,“ soosib Farmi Piimatööstuse juhatuse esimees Katre Kõvask vähenenud töövõimega inimeste palkamist.

Seitse aastat tagasi jäi Andres õnnetuse tagajärjel ratastooli. Peaaegu kolm aastat tagasi ei suutnud ta enam nelja seina vahel olla. Ta tahtis välja. Ta tahtis inimestega suhelda.

Ta pöördus töötukassasse ning hakkas tööd otsima. Esimesena kutsuti ta vestlusele ABC supermarketi ketti, kuid selgus, et kaupluse töötajate ruumid on ratastooli jaoks liiga kitsad. Andrese sõnul ei saanud kauplus ruume ringi ehitada, sest tegu oli rendipinnaga, kuid supermarket ootas teda tagasi, kui avavad uue kaupluse. Nii algas ühe vähenenud töövõimega inimese lugu tööturul. Kokku on neid inimesi üle 100 000.

Kõvask: see pole selline mägi, mida tööandjad ületada ei suuda

Sotsiaalministeeriumi tellitud Turu-uuringute hiljuti avaldatud uuringust selgub, et vähenenud töövõimega inimeste värbamisega seonduvaid probleeme tajus suure riskina 2015. aastal 35% tööandjatest ja 2017. aastal 40% tööandjatest. Kuigi tööandjad peavad nende värbamist sotsiaalselt vastutustundlikuks käitumiseks, tunnetavad nad ka sellega kaasnevaid riske ja tõdevad, et erivajadusega inimeste töölevõtmine eeldab ka tööandjalt pingutusi ja suuremat paindlikkust.

Katre Kõvaski sõnul moodustavad Farmi Piimatööstuses vähenenud töövõimega inimesed 7% kõikidest töötajatest. Ta lisas, et nad vajavad kindlasti esialgu rohkem mentorlust ja juhendamist. Samas on tema arust sellises olukorras normaalne tööandja määratud tugiisik ning ettevõtjad ei peaks kartma vähenenud töövõimega inimesi. Kõvaski sõnul on kõik kommunikatsiooni ja suhtumise küsimus.

Ka elektroonikatootja Incap Electronics Estonia juht Otto Richard Puki sõnul on nende tehas Kuressaares pakkunud varem ja ka praegu tööd vähenenud töövõimega inimestele. Nende kogemus näitab, et see ei pruugi töö tegemist üldse takistada ega aeglustada. Näiteks töötab Incapis kuulmispuudega inimene, kes saab edukalt komponente trükkplaatidele paigaldada.

Rimi Eesti tegevjuhi Vaido Padumäe sõnul on vähenenud töövõimega inimeste kaasamine vastutusrikas roll. Samas on vähenenud töövõimega inimesed juhi kinnitusel tublid, põhjalikud ja motiveeritud töötama. Seepärast teeb ettevõte koostööd erinevate riiklike institutsioonidega, kes aitavad erivajadustega inimestel tööturule tulla.

Mägitrepp OÜ juht Valev Mägi tõdeb, et tunneb hirmu, palgates vähenenud töövõimega inimene, aga tajub ka nende muret. Tema sõnul, kui tegu on õnnetuse üle elanud inimesega, siis on inimene ise ka kindel, milleks ta on võimeline. Selle selgitamiseks on Mägitrepil praktika ja väljaõpe, mille käigus saab tööandja teada, milline on töötaja võimekus, ning töötaja saab teada oma võimed. Mägi jaoks on kõige olulisemad distsipliin ja motivatsioon – kui need on olemas, siis pole vahet, kas tegemist on täis- või vähenenud töövõimega inimesega. Mägi sõnul on neil mees, kes painutab plekki, vähenenud töövõimega, kuid teeb samaväärset tööd kui terve mees.

Spetsiaalselt kohandatud töökoht

Ratastoolis liikuva Andresele tuli aga järgmine tõsine tööpakkumine alles aasta pärast tööotsingute algust. Seda siis Rimist, kus Andres tänase päevani kassapidajana töötab. Andrese sõnul on nii tööandja kui ka kolleegid tema vastu väga toredad. Spetsiaalselt tema jaoks on tehtud laiema vahega kassa, kuhu ta ratastooliga ligi pääseb, ning alles käesoleva aasta kevadel sai ta tõstuk-platvormi, mis tõstab ta ratastooli maast piisavalt kõrgele, et ta letist vastaval kõrgusel oleks. Andrese sõnul kurtis ta oma ülemusele, et madalamalt töötades kurnab ta õlgu, mistõttu olid tööpäeva lõpuks käed täiesti väsinud.

„Kui ei küsi, siis ei saa,“ kommenteerib Andres oma julgust minna ülemuse juurde murega, kartmata, et ta vahetatakse välja väiksemate nõudmistega täistöövõimega inimese vastu. Lisaks on Andresel veel varasemast ajast õlatrauma, mistõttu peab ta töötama ainult ühepidises kassas, kuid ka see mure leidis Rimis kiire lahenduse.

Töövõimekuse ulatus palka ei määra

Tuleb välja, et Eesti ettevõtted maksavad palka inimestele võrdselt, olenemata sellest, kas neil on täis- või vähenenud töövõime.

Farmi Piimatööstuse juhatuse esimehe Katre Kõvaski sõnul on see elementaarne, et töötaja teab, mida ta tegema peab ning tal on ootus ka tasu osas. Kõvask kinnitab, et mingeid erisusi palga ja töötingimuste määramisel Farmil pole.

Samuti pole palgaerinevusi Mägitrepis. „Kuna nad panustavad töösse võrdselt, siis on neil võrdne võimalus ka palka saada,“ ütles Mägitrepi juht Valev Mägi. Kuigi sageli on vähenenud töövõimega inimesed oma nõudmistes oluliselt leplikumad kui täistöövõimega inimesed.

Rimi kassapidaja Andrese sõnul on ka Rimis palgatase täis- ja vähenenud töövõimega inimestel sama. Kõigile makstakse võrdset tunnipalka.

Andrese tööpäev on kell 10–17, täpselt bussiaegade järgi sätitud.
Andrese tööpäev on kell 10–17, täpselt bussiaegade järgi sätitud.  Foto: Andres Haabu

Töövõimereform tõi nii õnne kui ka õnnetust

Vähenenud töövõimega inimeste toimetuleku parandamiseks ning tööturul osalemise toetuseks käivitus 2016. aastal töövõimereform. Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul paranevad tänu uuele ja efektiivsemale töövõime hindamise süsteemile ning uutele tööturuteenustele ka vähenenud töövõimega inimeste võimalused töötamiseks. „Tegemist on väga suure ja olulise muudatusega, mille käigus peab muutuma ka mõtteviis – me ei räägi enam töövõimetusest, vaid töövõimest,“ ütles Kailas. Kailase sõnul on reform juba vilja kandnud, sest töötukassas registreeritud vähenenud töövõimega inimestest astus eelmisel aastal tööle ligi 8500 inimest. Töötuna registreeritud vähenenud töövõimega inimestest saab tööle esimese kuue kuu jooksul iga kolmas ja aasta jooksul iga teine, mis on sotsiaalministeeriumi hinnangul väga hea tulemus.

Enne töövõimereformi oli Andres hinnatud 90% töövõimetuks. Sellise korralduse kohaselt sai ta lisaks rehabilitatsiooniteenust, kus käis kõnnirobotil, et jalad saaksid mingitki liikumist. Reformi reeglite alusel on Andres nüüd täielikult töövõimetu, millega ta saab küll lisaks töövõimetuspensioni, kuid kaotas kõnniroboti teenuse.

Kes ei proovi, see ei soovi

Kailase sõnul näitab praktika, et hirmud on suuremad neil tööandjatel, kellel puudub varasem kogemus vähenenud töövõimega inimesega, mistõttu võib sellise töötaja esmakordne kaasamine oma organisatsiooni tunduda suur ja riskantne pingutus. „Samas need, kes juba on oma organisatsiooni kaasanud vähenenud töövõimega inimese, on saanud kinnitust, et algsed hirmud tegelikult ei peagi paika ning need olid suures osas tingitud teadmatusest,“ julgustab Kailas ettevõtteid palkama vähenenud töövõimega inimesi.

Kõik Äripäevaga rääkinud tööandjad tõdesid, et vähenenud töövõimega inimeste palkamine on vastutusrikkam ning nõuab rohkem pingutamist ja paindlikkust. Samas kinnitasid kõik, et neil töötab hetkel vähemalt üks vähenenud töövõimega inimene ning kui neil on pakkuda sobivat töökohta, on nad valmis oma ettevõttesse lisama vähenenud töövõimega inimesi.

Andres on aktiivne inimene isegi nüüd, kui ta sõidab ringi ratastoolis. Ta käib kolm korda nädalas Rimis tööl ning lisaks sellele mängib ka ratastoolikorvpalli. Seda kõike hoolimata sellest, et ta on hinnatud täielikult töövõimetuks.

Sotsiaalministeerium hindab, et Eestis on umbes 105 000 vähenenud või puuduva töövõimega inimest. Neist 52% töötab.

Aprillikuu seisuga on uue süsteemi järgi:

37 133 osalise töövõimega inimest, kellest 59% töötab;

18 134 puuduva töövõimega inimest, kellest 26% töötab.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt