Artikkel

    Sunddividendi plaan ei pruugi vilja kanda

    Väikeaktsionäride õigused on Eestis nii mõnestki Euroopa Liidu riigist rohkem piiratud ning nende õiguste kaitsmine on majanduskeskkonnale vajalik, leiavad õiguseksperdid. On aga kaheldav, kas riigikogus algatatud plaan väikeaktsionäre ka tegelikult aitab.

    Jaanus ModyFoto: Andras Kralla
    Advokaadibüroo COBALT juhtivpartner Jaanus Mody tõdes, et kui soov on majanduskeskkonda arendada, siis on väikeaktsionäride õiguste tagamine määrav. “Suuraktsionäride positsioon on arusaadav, kuid turg ei arene, kui sellel on vaid ühe omanikuga seltsid. Investeerimiskliima ei parane, kui usaldus ei suurene. Ka suuraktsionäridel on tähtis kindlus mängureeglites, mitte riskida kohtu võimaliku praktikaga,“ märkis ta.
    Samas ei ole küsimus tema sõnul niivõrd selles, kui palju väikeaktsionäridel on õigusi, vaid kas need õigused on efektiivselt realiseeritavad. „Tänagi on väikeaktsionäridel õigusi, kuid need on niivõrd formalistlikult välja töötatud, et nende realiseerimine on sisuliselt võimatu. Mingit kasu ei ole õigusest informatsioonile, kui selle realiseerimiseks pead kaks aastat kohtus käima ja täituritega menetlema,“ tõdes Mody.
    COBALTi vandeadvokaat Kalev Saare märkis, et Eesti õiguses on vähemusomanikel tõepoolest piiratumad õigused kui mitmes muus Euroopa riigis. Erinevalt mitmest Euroopa riigist (nt Saksamaa, Rootsi, Soome) puudub siin regulatsioon, mis võimaldaks vähemusosanikul ja -aktsionäril saada vaatamata enamuse vastuseisule ühingust dividendi. Samuti puudub Eesti kehtivas õiguses vähemusosanikul ja -aktsionäril erinevalt mitmest Euroopa riigist (nt Holland, Belgia) üldjuhul (va ühinemine, jagunemine jms) võimalus ühingust mõjuva põhjuse olemasolul välja astuda.
    Samuti puudub Eesti õiguse kohaselt erinevalt nt Saksa õigusest vähemusosanikul ja -aktsionäril võimalus panna maksma ühingule kuuluv kahju hüvitamise nõue oma juhtorgani liikmete vastu ehk esitada niinimetatud derivatiivhagi. Advokaat tõdes, et praegune regulatsioon võrreldes muu Euroopaga ning ka seaduste rakendamine kohtupraktikas viitavad, et väikeosanikele antud õigused, näiteks teabeõigus, tuleks muuta tõhusamalt toimivaks.
    Kõiki neid puudujääke üritabki riigikogus algatatud eelnõu lahendada. Saare hinnangul on aga küsitav, kas eelnõus kirjeldatud meetmetega õnnestub ka tõesti soovitud eesmärke saavutada ehk parandada sisuliselt Eesti investeerimiskliimat ja tõsta Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust. „See eeldab mitte üksnes uute ja täpsemate regulatsioonide kehtestamist, vaid ka seda, et konfliktiolukordades on võimalik tagatud meetmeid ka efektiivselt (sealhulgas menetluslikult efektiivselt) maksma panna,“ tõdes Saare.
    “Nii võib olla küsitav, kas vaatamata teabenõude sisu täpsustamisele, mille andmisest ei tohiks juhatus keelduda, aitab see reaalselt kaasa teabe saamisele juhtudel, kui juhtorganid seadusest tulenevaid kohustusi tahtlikult rikuvad ning tuleb pöörduda kohtu poole. Samuti on küsitav, kas vähemusosanike ja –aktsionäride tehtud investeeringutelt õnnestub tagada neile kõigile mõistlik tootlus olukorras, kus dividendi maksmise saab täielikult välistada osanike ja aktsionäride otsusega, mille poolt hääletab kolm neljandikku koosolekul esindatud häältest,” tõi Saare näiteid võimalikest kitsaskohtadest.
    Lisaks tõdes COBALTi vandeadvokaat, et eelnõuga avatakse vähemusosanikele- ja aktsionäridele võimalus omal algatusel ühingust väljaastumiseks ning ühingu kahjunõuete maksmapanekuks viimase juhtorgani liikmete vastu. “Need meetmed küll aitavad eelduslikult kaasa vähemusosanike- ja aktsionäride senise õigusliku seisundi parandamisele seaduse tasandil, kuid juhul, kui pole tagatud võimalused nende efektiivseks maksmapanekuks, siis ei pruugi see aidata märkimisväärselt kaasa eelnõus kirjeldatud üldiste eesmärkide saavutamisele,” tõdes Saare.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Olulisemad uudised

Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.