Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sunddividendi plaan ei pruugi vilja kanda

    Väikeaktsionäride õigused on Eestis nii mõnestki Euroopa Liidu riigist rohkem piiratud ning nende õiguste kaitsmine on majanduskeskkonnale vajalik, leiavad õiguseksperdid. On aga kaheldav, kas riigikogus algatatud plaan väikeaktsionäre ka tegelikult aitab.

    Jaanus ModyFoto: Andras Kralla
    Advokaadibüroo COBALT juhtivpartner Jaanus Mody tõdes, et kui soov on majanduskeskkonda arendada, siis on väikeaktsionäride õiguste tagamine määrav. “Suuraktsionäride positsioon on arusaadav, kuid turg ei arene, kui sellel on vaid ühe omanikuga seltsid. Investeerimiskliima ei parane, kui usaldus ei suurene. Ka suuraktsionäridel on tähtis kindlus mängureeglites, mitte riskida kohtu võimaliku praktikaga,“ märkis ta.
    Samas ei ole küsimus tema sõnul niivõrd selles, kui palju väikeaktsionäridel on õigusi, vaid kas need õigused on efektiivselt realiseeritavad. „Tänagi on väikeaktsionäridel õigusi, kuid need on niivõrd formalistlikult välja töötatud, et nende realiseerimine on sisuliselt võimatu. Mingit kasu ei ole õigusest informatsioonile, kui selle realiseerimiseks pead kaks aastat kohtus käima ja täituritega menetlema,“ tõdes Mody.
    COBALTi vandeadvokaat Kalev Saare märkis, et Eesti õiguses on vähemusomanikel tõepoolest piiratumad õigused kui mitmes muus Euroopa riigis. Erinevalt mitmest Euroopa riigist (nt Saksamaa, Rootsi, Soome) puudub siin regulatsioon, mis võimaldaks vähemusosanikul ja -aktsionäril saada vaatamata enamuse vastuseisule ühingust dividendi. Samuti puudub Eesti kehtivas õiguses vähemusosanikul ja -aktsionäril erinevalt mitmest Euroopa riigist (nt Holland, Belgia) üldjuhul (va ühinemine, jagunemine jms) võimalus ühingust mõjuva põhjuse olemasolul välja astuda.
    Samuti puudub Eesti õiguse kohaselt erinevalt nt Saksa õigusest vähemusosanikul ja -aktsionäril võimalus panna maksma ühingule kuuluv kahju hüvitamise nõue oma juhtorgani liikmete vastu ehk esitada niinimetatud derivatiivhagi. Advokaat tõdes, et praegune regulatsioon võrreldes muu Euroopaga ning ka seaduste rakendamine kohtupraktikas viitavad, et väikeosanikele antud õigused, näiteks teabeõigus, tuleks muuta tõhusamalt toimivaks.
    Kõiki neid puudujääke üritabki riigikogus algatatud eelnõu lahendada. Saare hinnangul on aga küsitav, kas eelnõus kirjeldatud meetmetega õnnestub ka tõesti soovitud eesmärke saavutada ehk parandada sisuliselt Eesti investeerimiskliimat ja tõsta Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust. „See eeldab mitte üksnes uute ja täpsemate regulatsioonide kehtestamist, vaid ka seda, et konfliktiolukordades on võimalik tagatud meetmeid ka efektiivselt (sealhulgas menetluslikult efektiivselt) maksma panna,“ tõdes Saare.
    “Nii võib olla küsitav, kas vaatamata teabenõude sisu täpsustamisele, mille andmisest ei tohiks juhatus keelduda, aitab see reaalselt kaasa teabe saamisele juhtudel, kui juhtorganid seadusest tulenevaid kohustusi tahtlikult rikuvad ning tuleb pöörduda kohtu poole. Samuti on küsitav, kas vähemusosanike ja –aktsionäride tehtud investeeringutelt õnnestub tagada neile kõigile mõistlik tootlus olukorras, kus dividendi maksmise saab täielikult välistada osanike ja aktsionäride otsusega, mille poolt hääletab kolm neljandikku koosolekul esindatud häältest,” tõi Saare näiteid võimalikest kitsaskohtadest.
    Lisaks tõdes COBALTi vandeadvokaat, et eelnõuga avatakse vähemusosanikele- ja aktsionäridele võimalus omal algatusel ühingust väljaastumiseks ning ühingu kahjunõuete maksmapanekuks viimase juhtorgani liikmete vastu. “Need meetmed küll aitavad eelduslikult kaasa vähemusosanike- ja aktsionäride senise õigusliku seisundi parandamisele seaduse tasandil, kuid juhul, kui pole tagatud võimalused nende efektiivseks maksmapanekuks, siis ei pruugi see aidata märkimisväärselt kaasa eelnõus kirjeldatud üldiste eesmärkide saavutamisele,” tõdes Saare.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.