Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sunddividendi plaan pälvib tulist kriitikat

    Sotsiaaldemokraadist riigikogulane Liisa Oviir käis välja eelnõu, mis sunniks ettevõtteid väikeomanike kaitseks maksma dividende ning lubaks kõrvale jäetud väikeomanikel oma osalusest loobuda. Plaaniga on kaasa tulnud terve rida poliitikuid, ent suurettevõtjad on plaani suhtes kriitilised.

    Liisa OviirFoto: Raul Mee
    „Eesti äripraktikas on ilmnenud mitmeid olukordi, kus enamusaktsionäride õigused mitte ainult ei prevaleeri vähemusaktsionäride õiguste ees, vaid väikeaktsionäride õigused on oluliselt piiratud,“ seisab 22 riigikogu liikme algatatud eelnõu seletuskirjas.
    Äriseadustiku muutmise ettepaneku koostaja on endine ettevõtlusminister Liisa Oviir ning teda toetab veel nii mõnigi sots. Enda allkirjad on plaanile juba andnud ka näiteks EKRE poliitikud Jaak Madisson ja Henn Põlluaas, vabaerakondlased ning avalikkuses keskfraktsiooni siseopositsiooniks peetavad Oudekki Loone, Heimar Lenk ja Marika-Tuus-Laul. Kokku on algatajaid 22.
    Algatajate sõnul ei ole ettevõtete väikeomanike õigused Eesti kehtivas õiguses kaitstud samal määral kui arenenud riikides üldiselt tavaks. See aga nõrgestab investeerimiskliimat ja väliskapitali kaasamist. Veelgi enam – nõrk kaitse viib algatajate sõnul tihti olukorrani, kus vähemusomanike põhiõigused pole tagatud. „Seetõttu vajab olukord seadusandja sekkumist, parandamaks Eesti investeerimiskliimat ja tõstmaks majanduskeskkonna atraktiivsust,“ seisab seletuskirjas.
    Meetmed on küllaltki karmid. Näiteks näeb Oviiri koostatud eelnõu ette, et tulevikus peaksid ettevõtted hakkama kohustuslikus korras dividendi maksma – osaühingud kogu teenitud kasumi, aktsiaseltsid vähemalt poole. Dividend tohib maksmata jääda vaid siis, kui vähemalt kolmveerand osanikest-aktsionäridest on sellega päri.
    Juured laevafirma vaidluses
    Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar on kindel, et eelnõu pole põhjendatud. “See tõstab kogu äriõiguse kontekstist välja ühe küsimuse, mis ei ole Eesti praktikas omandanud kuidagi olulist kaalu. Jääb mulje, et püütakse lahendada ühe suurettevõtte aktsionäride sisetüli,” ütles Tamsar, viidates nimesid nimetamata tööstushiiu BLRT suuromaniku Fjodor Bermani ning laevafirma väikeomanike aastaid kestnud vaidlusele.
    Sõda laevaremonditehases sai alguse 2010. aastal, kui BLRT suuruselt teine aktsionär Valeri Kovalenko tegi pikka aega omanikutulu mittemaksmise poliitikat ajanud Bermanile ootamatult ettepaneku maksta dividendiks 100 miljonit krooni ehk 6,3 miljonit eurot. Pikaajalised äripartnerid läksid pöördumatult tülli ning on sellest ajast saadik olnud sõjajalal. Praegu kuulub Kovalenkole ühes mõttekaaslase Mihhail Gnidiniga BLRTst pisut enam kui 40 protsenti.
    Kovalenko tütar motosportlane Anastassia Kovalenko astus eelmisel aastal Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda ning kandideeris ka kohalikel valimistel ja pääses ka linnavolikokku. Ta kirjutas enda teise magistritöö just väikeinvestorite kaitsest ning tugines suuresti just enda isa ja suuromanike vaidlusele. Sotside eelnõusse jõudnud mõtted ongi suuresti pärit just Kovalenko magistritööst.
    “Seaduses tuleb ette näha, et aktsionäridele tuleb eeldusel, et kasumi reservidesse paigutamine või edasikandmine ei ole mõistliku ettevõtja hinnangul ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks ja arenguks vajalik, välja maksta see osa kasumist, mis vastab nende poolt investeeritud summa keskmisele oodatavale tootlusele. Samuti võiks kasumi jaotamise välistada või seda piirata, kui sellist otsust pooldab vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest,” pakkus Kovalenko magistritöös välja nüüdseks seaduseelnõuks vormunud ettepaneku.
    Töös teeb Kovalenko ka ettepaneku tagada vähemusaktsionäridele väljaastumisõigus ehk võimalus ühepoolse tahteavaldusega omanikeringist välja astuda. Täpselt sama ettepaneku teeb ka Oviiri eelnõu, mille järgi saaks väikeomanik mõjuva põhjusega osalusest hüvitise eest loobuda. Erandiks oleks mõistagi börsil noteeritud ettevõtted, kus väikeomanik saab soovi korral aktsiad börsil maha müüa. Samas saaksid aktsionärid osalusest loobuda siis, kui börsifirma otsustab firma börsilt ära viia.
    Tööandjate keskliidu juhi Tamsari sõnul ei saa kuidagi nõustuda sellise praktikaga, et olulise poliitilise ja finantsilise mõjujõuga investorid lahendavad oma probleeme läbi seaduste muutmise. “Veelgi arusaamatum on, et sotsid sellist mängu veavad. See, et EKRE kaasa lööb, on arusaadavam – mida suurem segadus, seda parem,” rääkis Tamsar. Eelnõud vedavat Oviiri ei õnnestunud neljapäeva hommikul kommentaari saamiseks tabada.
    “Väikeaktsionäride kaitse kõlab justkui üllas eesmärk seaduse põhjenduseks, aga praegu ühe imepisikese survegrupi probleemi lahendusena see kindlasti ei sobi. On oht, et poliitikud, kes, soovides head, koonduvad ilma sisusse tungimata õilsa loosungi taha, võivad end naeruvääristada,” ütles tööandjate juht. Teemasid tuleks tema sõnul analüüsida, aga töötavat seadust rappima minna pole õige.
    Olgu märgitud, et BLRT Grupp on tööandjate keskliidu liige ning Fjodor Bermani poeg Mark Berman kuulub laevaremonditehase esindajana ka tööandjate volikokku.
    Analüüs puudu
    Mõjuanalüüsi oleks Tamsari sõnul vaja kas või selleks, et tuua arvuliselt välja, kui suurt probleemi lahendada püütakse, ning hinnata kõrvalmõjusid. “Teiseks on neutraalne analüüs vajalik sellepärast, et eelnõu seletuskirjast nähtub selgelt, et selle autor ei tea kuigi palju ettevõtlusest,” ei hoia Tamsar kriitikat tagasi. Keskliidu juht tõi esile, et näiteks lähtutakse eeldusest, et aktsionäri eesmärki tulu teenida saab realiseerida ainult läbi dividendi. “Aktsia hinna tõus agressiivse investeerimise kaudu pole sellele pildile mahtunud,” tõdes ta.
    “Samuti lähtutakse eeldusest, et OÜ kogu kasum tuleks laiali jagada, sest see tuleneb OÜ olemusest ja osanike eesmärkidest. Meie viimase aja staarettevõtte Taxify OÜ omanikud võiksid öelda, mida sellisest eeldusest arvata. Autorid pole ilmselt kursis, et kui kogu kasum välja jagada, siis ei ole võimalik investeerida,” jätkas Tamsar kriitikaga.
    Tööandjate juht on kindel, et sunddividend ja aktsionäride sundväljaost ei ole kooskõlas tänase äripraktikaga. Samuti on ta veendunud, et muudatustel on olulised kõrvalmõjud. “Väikeaktsionäre hakatakse vältima, see on kindel. Suuromanikel on kasulikum edaspidi leida teised finantseerimisallikad – riskid, et ettevõtet ei saa enam mõistlikult strateegiliselt juhtida, muutuvad liiga suureks. Seega, kaitstes justkui väikeaktsionäre, tehakse neile suure tõenäosusega karuteene,” ütles Tamsar ja lisas, et lisaks suurettevõtetele vähendaks plaan tublisti ka näiteks ühisrahastuse kaudu raha kaasamise atraktiivsust.
    Eelnõu vastu on ka samuti pigem suuremaid ettevõtjaid koondav kaubandus-tööstuskoda. Justiitsministeeriumile saadetud ametlikus seisukohas teatas koja peadirektor Mait Palts, et eelnõuga proovitakse tugevalt kaitsta väikeinvestorite huve ettevõtlusvabaduse arvelt. “Muudatustel oleks negatiivne mõju nii ettevõtlusele kui ka majanduskeskkonnale,” tõdes Palts. “Eelnõu vajalikkuse ja mõju osas puudub asjakohane analüüs ja veenev põhjendus ning eelnõus pakutud lahendused ei ole piisavalt läbi mõeldud,” tõi ka kaubanduskoda esile.
    Sunddividendi ei pea õigeks ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits. “Seda saab osanike kokkuleppes või aktsionäride lepingus kokku leppida. Lisaks pärast sellist lahendust puudub enamusosanikul või enamusaktsionäril mõte anda välja optsioone, sest see tekitab endale pigem probleeme,” tõdes ta. Samas pole kõik tema sõnul must ja valge: näiteks on Ritsi hinnangul üldiselt õige, et väikeosanikul või väikeaktsionäril peaks olema suurem võimalus teabele – mõistagi eeldusel, et konkurentsireegleid ei rikuta. Oviiri koostatud eelnõu näeks nimelt ette rea olukordi, kus juhatus ei saa omanikele teabe andmisest keelduda. Praegu näeb seadus ette, et juhatus võib vastamata jätta, kui teabe andmine tekitaks ettevõtte huvidele kahju.
    Tuleb teemaks suve lõpus
    Praegu ootab riigikogus algatatud eelnõu valitsuse seisukohta ning hinnangut. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus ütles, et eelnõu kohta sisulisi kommentaare anda on veel vara, kuna oodatakse arvamusi huvirühmadelt. “Nende arvamuste põhjal koostame analüüsi ja seisukoha, mis valmib orienteeruvalt augusti keskpaigaks,” ütles ta. Sellele arvamusele saab omakorda enda hinnangu andmisel tugineda valitsus. Riigikogus on praegu suvine istungite vaba periood, igapäevane töö algab taas septembris.
    Keskerakonna fraktsiooni esimees Erki Savisaar ütles, et fraktsioon pole eelnõud veel arutanud, kuna enne seisukoha kujundamist soovitakse tutvuda huvigruppide arvamuste ja ettepanekutega. “Kõigi osapooltega teemat arutades tuleb tulemus kindlasti kõigile osapooltele sobivaim ning ärikliimat soodustav,” ütles Savisaar. Ka näiteks Reformierakond pole veel ühtset seisukohta kujundanud.
  • Hetkel kuum
Hapra äriga monopol: Tallinna ettevõte veab Euroopa Liidus ainsana Peterburist kuulsat portselani
Tuumajaam Eestis: maailmas tegutseb reaalselt vaid paar sellist näidist
Euribori langus süveneb, laenuvõtja rõõmustab
Raadiosaated
Eesti üks suuremaid festivale tõi tagasi 11 miljonit, toetajate leidmine on üha raskem
Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida.
Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Lääne-Virumaa TOPi võitja: meil töötajate leidmisega raskusi pole
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kriisist edukalt väljumiseks on kriitiline, et töötajaid kaasatakse
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.