Suurimaks plaanitavaks muudatuseks on sunddividendide kehtestamine, millel on negatiivne mõju nii ettevõtlusele kui ka majanduskeskkonnale, leiab kaubandus-tööstuskoda.

Eelnõus on veel teisigi põhimõttelisi muudatusi ärikeskkonnale, mida koda ei toeta. Oma kirjas justiitsministeeriumile ja riigikogu õiguskomisjonile nendib koda, et Eesti ettevõtluskeskkonnas on suuremaid muresid kui väikeinvestorite kaitse.

Koja hinnangul tuleb ära oodata ühinguõiguse revisjoni tulemused, milles analüüsitakse ka väikeinvestoritega seotud murekohti. Peale revisjoni on võimalik anda täpsem hinnang, milline on olukord väikeinvestorite kaitse osas.

Kaubanduskoja liikmete hulgas kevadel läbiviidud õigusprobleemide küsitluse käigus ei tõusnud üles väikeinvestorite õigustega seonduvad küsimusi. Küll aga leiti, et kõige vähem probleeme oli just äriõigusega seoses. Suurimateks probleemideks osutusid hoopis kõrged tööjõumaksud, tööjõupuudus ning välismaalaste palkamine.

Ka EASi andmete järgi pärsivad Eesti äriühingutesse investeerimist teised aspektid, nagu näiteks tööealise elanikkonna vähenemine, piirangud välistööjõu värbamisel ja elektrienergia hind, mitte väikeinvestorite kaitse puudumine.

Sunddividendid piiravad ettevõtlusvabadust

Kehtiva õiguse järgi on ettevõttel vabadus otsustada, kas makstakse omanikele dividende või jäetakse jaotamata kasum äriühingusse investeeringuteks. Eelnõuga kehtestatakse eeldus, mille järgi on äriühing alati kohustatud kasumi välja maksma. Erandina võib jätta kasumi välja maksmata ainult juhul, kui vähemalt 75% aktsionäridest on kasumi jaotamise vastu. Sisuliselt on tegemist ettepanekuga viia äriõigusesse sisse sunddividendid.

Seadusandja ei tohiks ette kirjutada, millisel viisil peaks äriühingus omandatud osaluse arvelt tulu teenimine toimuma. Regulatsiooniga riivatakse oluliselt omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, kuna äriühingus kuni 74,9 protsendi suurust osalust omavatel osanikel ja aktsionäridel ei võimalik otsustada äriühingu kasumi investeerimist äriühingu tegevusse. Ka pole välistatud, et regulatsiooniga kaasnev põhiõiguste ja -vabaduste riive ulatus tingiks vastuolu põhiseadusega.

Vastuolu senise maksupoliitikaga

Kavandatav dividendiregulatsioon läheb vastuollu tänase maksupoliitikaga, kus ettevõte ei pea tasuma tulumaksu jaotamata kasumilt. Selline põhimõte on kehtestatud, et toetada kasumi edasiinvesteerimist ning ettevõtte laienemist.

Eelnõu läheb aga vastuollu ettevõtluskeskkonna toetamisega – investeerimise asemel julgustatakse „kasumit rahaks tegema.“ Sellest tulenevalt võivad sunddividendide kehtestamisel olla olulised tagajärjed Eesti majandusele.

Vaja põhjalikku analüüsi

Eelnõus on teisigi analüüsimata põhimõttelisi muudatusi Eesti ärikeskkonnale, mida ei tohiks kindlasti viia läbi ilma põhjaliku analüüsita. Näiteks plaanitakse osanikule või aktsionärile anda õigus ühingust välja astuda nii, et olenemata osaluse suurusest peab teine osanik või ettevõte selle osaluse õiglase hinna eest ära ostma. Soovitakse määratleda teave, mille andmisest omanikele ja aktsionäridele äriühing keelduda ei saaks. Ning lisaks tekib väikeinvestoritele õigus esitada nõudeid juhatuse ja nõukogu liikmete vastu.