Sellegipoolest kipuvad osad lennuettevõtted kompensatsiooni tasumist vältima. „Eks see, kuidas ettevõte kompensatsioone maksab, sõltub firma äritavast ja suhtumisest,“ kommenteeris Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo seda, et näiteks lätlaste airBaltic hoiab hüvitise maksmisest igal võimalusel kõrvale.
„Mis Nordicasse puutub, siis võin julgelt öelda, et meie järgime väga täpselt reisijaid kaitsvat määrust ning peaks olema iga ettevõtte auasi vastutada, kui midagi juhtub,“ rääkis Uibo Äripäeva raadio Hommikuprogrammis.
Intervjuu Uiboga alates 49:13
Ta lisas, et Nordical pole kolme tegutsemisaasta jooksul olnud suuremaid probleemieega vaidlusi tarbijakaitseametiga. „Eelmise aasta statistikas jäi meil lende ära veidi alla 2 protsendi – eks see annab ettekujutuse suurusjärkudest,“ märkis ta.
Sõltub asjaoludest
Sellegipoolest pole lennufirmal kohustust kompensatsiooni maksta juhul, kui lennu hilinemise või ärajäämise taga on vääramatu jõud. „Siia alla lähevad näiteks poliitiline olukord, sõjaoht, pommiähvardus, kahtlane ese lennukis ning loomulikult ka ilm ja lennuliiklustihedus,“ loetles Uibo.
Kui on esitatud avaldus kompensatsiooni taotlemise kohta, siis võtab menetlus keskmiselt kaks nädalat. „Töötame LOTi platvormil, see tähendab, et juriidilises mõttes on meie reisija LOTi reisija, mis tähendab, et peame hüvitise maksmiseks saama Poola lennuettevõtte nõusoleku, olgugi et kompensatsiooni maksame meie,“ selgitas Uibo.
Uibo sõnul on lendude hilinemiste ja ärajäämiste peamiseks põhjuseks rohkem vääramatu jõud kui lennufirma süü. „Me sõltume paljudest partneritest, maapealsest teenindusest, lennuliiklusteenindusest ja ka näiteks kütuseautost,“ selgitas ta. „Kui tuleb ette näiteks tehnilisi rikkeid, tuleb nende eest vastutada, samuti vastutab jätkulendudel esimene vedaja selle eest, kui reisija ei jõua hilinemise tõttu järgmisele lennule,“ rääkis Uibo.