Põud kütab hinnad üles

Kadarbiku Köögivili OÜ juht Ville Pak saab sellelt kapsapõllult kätte umbes kolmandiku saagist.  Foto: Andras Kralla
Eliisa Matsalu • 3. august 2018
Jaga lugu:

Kuigi tervet Euroopat räsiva põua lõplikud tagajärjed selguvad alles oktoobris, on teravilja hind juba praegu tõusnud ligi 27%. „Seis on nukker,“ ütles Kadarbiku Köögivili OÜ üks omanikke Ville Pak.

Kui veel juunis langes nisu hind kaubandussõja hirmu tõttu pea 8%, siis juulis kajastus põuapaanika lõpuks ka börsil. Nisu hind on tõusnud enam kui veerandi võrra ja on praegu kolme aasta kõige kõrgemal tasemel. Pisut tagasihoidlikumalt on kallinenud raps, mille hind on viimase kolme kuuga kerkinud 15%.

Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul ei tule karta kauba puudust, kuna turud on avatud ja piirid valla. Küll aga võib olla raskusi kodumaise kauba kättesaamisega. „Põuakuumus on olnud laiem kui vaid Eestis. Seega turuhindu see kindlasti mõjutab,“ ütles ta.

Paraku ei ole selline hinnatõus siiski midagi, mis kuuma ilma tõttu raskustesse sattunud põllumehi aitaks. Teravilja ja köögivilju kasvatava Kadarbiku Köögivili OÜ üks omanikest Ville Pak sõnas, et Eestis hoiab kaupade hinda all see, et erinevalt Eestist kuulutasid meie naabrid Läti ja Leedu välja erakorralise olukorra, mis aitab põllumeestel paremini hakkama saada ja ka kaotusi tasandada.

„Põllumajandus ei ole tavaline turumajandus. Tavaliselt on nii, et kui tootmises on kehv aasta, lähevad hinnad üles. Meil seda ei juhtu, sest lätlased saavad oma erakorralise olukorra tõttu Eestisse ikka odavamat kaupa tuua. Seega ei saa me hinnatõusuga kaotust tasa teha,“ selgitas Pak.

Pool saagist läinud

Kaotused on aga suured. Lõplikud kahjud selguvad sügisel, kui kogu saak on põldudelt korjatud. Paki sõnul annab juba praegu tunda, et tõenäoliselt on kaotsi läinud umbes 40-50% saagist. „Muidugi on häda majas. Hull olukord on,“ ütles ta. Kui aga köögivilja kasvatajad saavad veel hakkama, siis Paki sõnul on viljakasvatajate seis hullem. „Nad lõikavad varasema 5 tonni asemel hektari pealt 2 tonni vilja. Käive kukub kaks ja pool korda, kuid kulud on ikka sama suured,“ rääkis Pak.

Paki sõnul pole olukord kehv mitte ainult vihma puuduse, vaid ka kõrge temperatuuri tõttu. „Kui nüüd vihma varsti ei tule, siis on seis väga nukker. Kasta ei jõua enam, inimesed väsivad. Kuid lootus sureb viimasena,“ rääkis põllumees.

Pak tõdes, et ei teagi enam, mida valitsuselt täpsemalt oodata. Otsus eraldada 20 miljonit eurot maaelu arendamise sihtasutusele, et hädas olevaid põllumehi saaks paremini finantskohustuste tasumisega aidata, on Paki sõnul naljanumber. „Kui valitsus toetabki põllumehi, siis ega see raha meile jää. See läheks tarnijatele tarvikute ja väetise eest, tehnikafirmadele,“ ütles ta. Põllumeestele jääb vaid võimalus veel ka järgmisel aastal põldu külvata.

Pak märkis, et Kadarbiku Köögivili pankadele võlgu pole, küll aga on nad varem olnud ka olukorras, kus on pidanud kogu oma vara tarnijatele võla katteks pantima.

Hull seis rapsiga

Aastaid teravilja kasvatanud Läänemaa põllumees Arvo Ninn, kes on ettevõtte Viljatare OÜ omanik, sõnas, et hukka on läinud umbes 40% saagist. Veel aga põud nende tegevust otseselt ei mõjuta. „Mõjutab siis, kui peab hakkama sügisel raha tagasi maksma. Küsimus on, kas tuleb saaki nii palju, et kevadel võetud kohustused ära tasuda,“ ütles ta. Maksete tähtaeg kukub oktoobris. Kohustused on peamiselt pankade, mõned väiksemad ka ettevõtete ees.

Kõige hullem seis on Ninni sõnul tänavu hoopis rapsi kahjuritega. „Ühes põllu otsas lõpetad pritsimise ja teises otsas alustad kohe uuesti,“ rääkis ta. Hea on aga see, et hiljaaegu tuli Ninni talu kohale kaks äikesepilve. „Hilja küll, aga asi seegi. Samas kaks kilomeetrit eemal ei võtnud vihm tolmugi kinni,“ ütles Ninn.

„Põllumajandusse eriti soosivalt ei suhtuta. Olen sel alal olnud Vene ajast saati. Mingit abi on valitsus ikka andnud, kuid minimaalselt,“ lisas ta. Et Eesti valitsus Läti ja Leedu kõrval erakorralist olukorda välja ei kuulutanud, pole Ninni sõnul eriti midagi. „Mis sellest tolku, raha tahaks ikka tagasi saada,“ ütles ta. Ainuke eelis, mida erakorraline olukord annaks, oleks see, et pankadega oleks justkui kergem asju ajada. Ninni sõnul ajab aga igaüks oma pangaasju niikuinii ise. „Ega pangad pole ka huvitatud, et kliendid ära kaoks,“ lisas ta.

Tehnika põleb maha

Sellist põuda nagu tänavu, pole Eestis nähtud aastakümneid, pea 70 aastat. Ninn tõdes, et kuumi suvesid on varemgi olnud, küll aga on sel aastal hull see, et kuum ja kuiv on olnud kaks aastaaega järjest. Masinad kipuvad sellise ilmaga põllu peal süttima. „Meil õnneks mitte, aga näiteks naabritel põles heinapress maha,“ rääkis Ninn.

Kallinenud on ka hein. Ninn rääkis, et nõudlust on sel aastal tunda vägagi palju. „Iga päev helistatakse ja küsitakse, kas on heina anda. Ju ei jätku seda,“ sõnas ta.

Heina kallinemist tõdes ka Isamaa erakonna esimees, endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes peab Viljandimaal popsitalu mõne loomaga. „Minu loomad nälga ei jää, kuid talveheina mul enda maade pealt ei jagu ja pean seda siit-sealt talveks kokku ostma,“ rääkis Seeder. Kahjuks on tema sõnul aga kuulda, et on tekkinud heina kokkuostjad, müüvad seda siis kallilt edasi. „Kui talvel sööta pole, on kaks võimalust: kas ostad heina kulla hinnaga või likvideerid karja,“ ütles ta.

Artjom Sokolov, SEB ettevõtete panganduse juht

Nisu hind on kolme aasta kõrgeimal tasemel

Euroopa nisu on aasta algusest kallinenud 30% ja kolme kuuga 24% ning hind on viimase kolme aasta kõrgeimal tasemel. Raps on tõusnud aasta algusest 9% ja kolme kuuga 15%. Oodatakse, et hinnad tõusevad veel. Piima hind samas ei ole seni märkimisväärselt liikunud. Kuna Euroopas on piirkondi, kus olukord ei ole nii terav, ja tegemist on siiski avatud (maailma)turuga, siis on vara öelda, milline on põua lõplik mõju regioonile, sh lõpptarbijale. Talupojatarkus ütleb küll, et kui nõudlus on sama, aga pakkumine väheneb, siis hinnad ei kipu kahanema, vaid ikka kasvama.

Põllumehed pole riskifondi tahtnud

Valitsuserakonna Isamaa esimees, endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder leiab, et ideaalis ei peakski põllumeeste kriise erakorraliselt lahendama valitsus. „Selleks peaks olema paindlik puhver, et asju jooksvalt ajada,“ ütles ta. „Rääkisin sellest siis, kui olin minister, rääkisin pärast ka, aga tulemusele pole jõutud,“ ütles ta.

Jutt käib nii-öelda riskifondist või kindlustusest, kust hädaolukordades rahalist abi võtta, olgu see siis tagatise või sihtotstarbelise laenu näol. Seederi sõnul peab ka praeguses olukorras keskenduma sellele, et anda lisaraha maaelu arendamise sihtasutusele, kes seejärel annaks lisavahendeid põllumeestele, kes on pikas plaanis elujõulised, kuid kes on praegu sattunud raskustesse. Tuleviku peale mõeldes peaks aga Seederi sõnul puhver olema suurem.

Seederi sõnul on jutud põllumeeste riskifondist juba habemega lugu. Paraku pole just põllumehed olnud need, kes taolist süsteemi soosiksid. „Asi on jäänud teadlikkuse, tahtlikkuse ja Eesti väiksuse taha,“ ütles Seeder. Nimelt selleks, et luua korralik saagikindlustus, oleks vaja suurt mastaapi. Samas ei saa teha saagikindlustust kohustuslikuks, nagu on liikluskindlustus. On karta, et saagikindlustust kalliduse tõttu paljud põllumehed ei kasutaks ja fondi maht jääks liiga väikseks.

Teine takistus on Seederi sõnul otsetoetused. Nimelt on põllumajanduse toetamises olnud suur roll just otsetoetustel, mis on põllumeestele palju atraktiivsem valik. „ See on olnud kiusatus – saada kohe kätte tagastamatu summa ja kasutada see ka kohe ära,“ rääkis Seeder. Ka maaelu arengukava soovitab Seederi sõnul keskenduda investeerimistoetustele ja rahasüstidele, mida põllumehed tagasi maksma ei pea. „Seetõttu on saagikindlustuse puhvrit keeruline luua – see ei ole nii atraktiivne valik,“ tõdes Seeder.

Sellegipoolest usub Seeder, et ühel hetkel ollakse puhvri loomiseks valmis, kuna see on jätkusuutlik valik.

Kindlustus sööks kasumi ära

Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus tõdes, et kindlustus oleks põllumeestele liiga kallis variant ja sellepärast polegi nad seda senimaani soovinud. „Kui hektari kindlustusmaks oleks 100 eurot hektari peale, siis see võibki olla kogu oodatav tulu, mida hektari pealt üldse saada,“ piltlikustas ta olukorda. Lätis ja Leedus on saagikindlustus tehtud, kuid Sõrmuse sõnul ei ole see end eriti tõestanud – enamik põllumehi seda kalliduse tõttu ei kasuta.

Sõrmuse sõnul oleks kindlustuse puhul oluline, et tegu oleks normaalse hinnaga tootega. Kuna põllumeeste vajadused on erinevad, peaks toodete valik olema mitmekesine. Praegu pole turul aga mingisugust toodet.

Sõrmus lisas, et põllumajanduskoda toetab valitsuse ideed anda lisakapitali maaelu arendamise sihtasutusele.

Eile selgus, et maaeluministeeriumis on väljatöötamisel uus meede, millega tuleval aastal eraldatakse maaelu arengukavas 2 miljonit eurot, et toetada põllumeestel saagi kindlustamist ilmaolude vastu.

Tasub teada: Euroopa Komisjon lubab põuaabi

Põua käes vaevlevatele põllumeestele on Euroopa Komisjonil varuks kaks abimeedet, kuid põhiroll jääb siiski liikmesriikide kanda.

Esiteks kavatseb komisjon lasta tänavused toetused, mis pidid laekuma detsembris, välja maksta oktoobris. Teiseks lubatakse sööta varuda maadelt, mis on deklareeritud sööti jäetuks. Mõlemad meetmed kavatsetakse välja kuulutada täna, ütlesid ELi kõrged ametnikud väljaandele Politico.

Otsest rahalist toetust Euroopa Komisjon ette ei näe, kuid liikmesriikidel on õigus anda põllumeestele põuakahjustuste hüvitamiseks toetust kuni 90 protsendi ulatuses kahjudest. Sealjuures vajadus varuda sööta läheb kirja kas kahjustusena või sissetuleku kaona.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt