Swedbanki reisikindlustusel ebaseaduslikkuse vari

Artikkel

SwedbankFoto: Erik Prozes
- Uudised
- Pille Ivask
- 5. august 2018 kell 6:36
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedbanki reisikindlustusel ebaseaduslikkuse vari
Swedbanki reisikindlustuse tingimused võivad olla ebaseaduslikud, panga kindlustusfirmal on reisikindlustusega sekeldusi olnud varemgi.
Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik kritiseeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis Swedbanki reisikindlustuse tingimusi ning peab neid ebaseaduslikuks. Swedbank kriitikaga ei nõustu, hoolimata sellest, et aastate eest tehti riigikohtusse jõudnud sarnases kaasuses otsus nende kahjuks.
„Ma olen kindlustusasjadega palju tegelenud ja pean ütlema, et peale Swedbank Varakindlustuse (Luik kasutab tsitaadis vana ärinime, mis nüüdseks on Swedbank P&C Insurance AS) ma ei ole kokku puutunud analoogse probleemiga,“ ütles üle 20 aasta kindlustussektoriga kokku puutunud vandeadvokaat Luik.
Luik viitab oma kommentaaris Eesti Päevalehes hiljuti ilmunud loole Tais rolleriõnnetusse sattunud Rasmus Holmist, kes hoolimata rasketest vigastustest sai kindlustusfirmalt soovituse Eestisse tagasi sõita, sest kohapealne operatsioon ei olevat vajalik. Swedbanki kindlustusfirma Swedbank P&C Insurance teeb meditsiiniliste otsuste tegemiseks koostööd rahvusvahelise ettevõttega SOS International, kus töötavad arstid teevad kindlustusotsuseid kirjalike dokumentide ning arstidega toimunud vestluse põhjal. Patsienti ennast nad ei külasta.
„Arst, kes on inimest näinud, on palju adekvaatsem,“ kommenteeris Luik.
Tais käinud noormehe vigastused olid tõsised: murdunud oli rangluu, pahkluu kohal oli sügav, kuni luuni ulatuv lihashaav ning peas õmblusi vajab haav. Ta pidi kohalikus haiglas leppima käe fikseerimisega ning lootma, et valuvaigistid aitavad. Noormehe ema kirjeldas Päevalehes, kuidas tagasilennul oli ta poeg valudest segi. Üheksa päeva pärast õnnetuse juhtumist tehti noormehele Tallinnas operatsioon.
„See, mida Swedbank tegi, on minu hinnangul kindlasti ebaseaduslik ja nende tüüptingimused ei ole normaalsed,“ ütles Luik.
Swedbanki kommunikatsiooni valdkonnajuht Kristel Peterson ütles, et panga hinnangul on reisikindlustuse tingimused kooskõlas nii seaduses kui ka finantsinspektsiooni juhendis sätestatud nõuetega.
„Tingimuste koostamisel jälgime kohtulahendeid ja arvestame turupraktikat. Vaatame tingimusi regulaarselt üle, et need vastaksid nõuetele ja turu vajadustele. Internetipangas reisikindlustuse tingimused ja krediitkaardiga kaasnevad tingimused on kaitsete poolest üldiselt sarnased, erinevus on ainult kindlustussummades,“ kommenteeris Peterson.
Lükkab kulud haigekassa kaela
Luik sõnas, et Swedbanki reisikindlustuse tüüptingimused rikuvad tema hinnangul võlaõigusseadust (VÕS), kuivõrd need on panga poole kaldu. Ta sõnas, et reisikindlustuse tingimustes seisab, et pangal on ainuõigus otsustada („meil on õigus valida, kas toimetada Teid meie kulul, kui Teie tervislik seisund seda võimaldab, tagasi kodumaale või hüvitada välisriigis ravimise kulud“), kuidas õnnetusjuhtumi puhul käituda.
Luige sõnul tekib küsimus, kas Swedbank mitte ei püüa kõrvale hiilida ravikulude katmisest, kuna Eestis tehtud protseduuride eest kindlustus ei maksa. Meil maksab protseduurid teadupärast kinni haigekassa. Tai juhtum on selle ehe näide.
„Ei ole normaalne see, et kindlustus ütleb luumurru ja lahtise haavaga inimesele, et lenda kaheksa tundi ja kui Eestisse jõuad, siis las Eesti haigekassa maksab kinni,“ kritiseeris Luik.
Peterson tõdes, et kindlustuse tingimused on kooskõlas finantsinspektsiooni ettekirjutustega. „Selline on reisikindlustuse tavapraktika nii Eestis kui ka teistes riikides. Paljudel juhtudel soovivad kliendid ise võimalikult kiirelt kodumaale tagasi pöörduda, et siinsete raviarstide käe all paranemist jätkata,“ kommenteeris ta.
Iga jälg kirjalikult
Mida peaks tegema, et kaitsta end ebameeldivate kindlustusvaidluste eest? Luik soovitab, et inimene peaks õnnetus korral hoolt kandma selle eest, et iga meditsiiniline tegevus oleks dokumenteeritud. Siia sekka tuleb arvata ka kirjalikud jäljed kohalikelt arstidelt, mis tõendavad, et ravi on vältimatu ja koheselt vajalik.
Luik hoiatas, et tasuta teenused võivad inimestes tekitada liigset enesekindlust. „Suureneb tõenäosus, et inimene ei loegi neid tingimusi,“ ütles ta.
Luik nentis, et kui kannatanu pöördub kindlustuse vastu kohtusse, on tegu väga suure kuluga. Suurte asutuste puhul on ka nende finantsvõimekus võidelda suur. Selline vaidlus läheb maksma 4000–6000 eurot, millele lisanduvad riigilõivud. „Võitlus on väga ebavõrdne,“ ütles Luik.
Eestis on võimalik ka kohtuväline kindlustusvaidluste lahendamine lepitusmenetluse põhjal, mis tema sõnul paljudel juhtudel ka töötab.
Sarnane juhtum Šveitsis jõudis riigikohtusse
Kuigi Peterson kinnitas, et reisikindlustuse tingimuste koostamisel lähtutakse kohtulahenditest ja turupraktikast, on Tai juhtunuga väga sarnane kaasus riigikohtus juba viie aasta eest lahenduse saanud ning siis kaldus kaalukauss kannatanu poole.
Siin juhtus kannatanuga suusaõnnetus Šveitsis.
Riigikohtu lahendis seisab, et 2010. aasta veebruaris juhtus hagejal Šveitsis suusatades õnnetus, kus põlv sai viga. Kannatanu sai põlve eesmise ristatisideme, sisemise külgsideme ja sisemise meniski rebendi. Šveitsi arst dr Jean-L. Rhenter leidis, et kannatanule tuleb kiiresti teha põlveoperatsioon ja lennureis ei ole hagejale tungivalt soovitatav. Nii nagu Tai õnnetuse puhul, leidsid ka nüüd SOS Internationali arstid ning Swedbank, et kohapealne operatsioon pole vajalik ning kannatanu võib tagasi Eestisse pöörduda.
Kannatanu järgis teda näinud arsti soovitusi ja lasi endale Šveitsis operatsiooni teha, maksis selle peale kulunud 45 759 Šveitsi franki ise kinni ja kaebas kindlustuse kohtusse. Juhtum jõudis riigikohtuni välja, kus kohus tegi otsuse hageja kasuks ning mõistis Swedbanki kindlustusfirmalt välja põhivõlana 34 035 eurot 25 senti ja viivisena 6979 eurot 21 senti.
Tarbijakaitseamet: vaieldakse hüvitise suuruse või selle maksmata jätmise üle
Tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik ütles, et üldjuhul pöörduvad inimesed ametisse siis, kui nad pole rahul kindlustushüvitise suurusega või sellega, et hüvitist ei maksta.
Aastate jooksul ei ole pöördumiste suurusjärk tema sõnul muutunud ja püsib umbes 50 juures aastas. Turetski-Toomik sõnas, et üldjuhul tarbijakaitseametisse kindlustuse tüüptingimuste ja nende seaduslikkuse pärast ei pöörduta.
Turetski selgitas, et võlaõigusseaduses on sätestatud üldised nõuded kindlustuslepingutele. "Seejuures, milliste riskide vastu kindlustusandja kindlustab, on kindlustusandja enda otsustada," rääkis ta.
Tasuta reisikindlustus on Gold- ja Platinum-krediitkaardiga alati kaasas, eraldi välismaal viibimise kohta Swedbank arvestust ei pea. Seega võib kaardiomanik külastada välisriike näiteks iga kuu, reisikindlustuse kaitse on alati kehtiv.
Viimase viie aasta jooksul on Swedbank oma reisikindlustuse klientidele maksnud hüvitisteks 10 miljonit eurot.
Statistikaameti andmetel tegi 2017. aastal Swedbank reiskindlustuse kahjunõuete väljamakseid 3,22 miljoni euro ulatuses, mis teeb 42,2% kogu Eesti reisikindlustuse turu kahjunõuete väljamaksetest.
Kõigist kindlustusjuhtumitest moodustab mittehüvitatud juhtumite osakaal igal aastal keskmiselt ühekohalise protsendi.
Allikas: Swedbank
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- SWEDBANK AS
- Kindlustus
Hetkel kuum