• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 08.08.18, 16:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestlased elavad rahahädas

Väikesed säästud, elu palgapäevast palgapäevani ning ebakindlus tuleviku ees on mured, mis on igapäevased paljudele peredele Baltikumis, teatas Swedbank.
Eestlased elavad rahahädas
  • Foto: Andras Kralla
Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhi Kati Voometsa sõnul on üks levinud näitaja, millega jõukust mõõta, leibkondade netoväärtus. See näitab, kui palju on leibkonnal vara, millest on maha arvutatud kohustused. Balti riikide leibkondade netoväärtused on OECD 2017. aasta andmetel võrdlemisi samal tasemel: Leedus 18 512 dollarit, Lätis 20 517 dollarit ja Eestis 20 866 dollarit. Võrdluseks – Soomes on see number 33 529 dollarit, Hispaanias 44 813 dollarit ja Saksamaal 63 490 dollarit.
"Andmed näitavad selgelt, et Balti riikide leibkondadel on vähe varasid isegi võrreldes samasuguse elustandardiga riikidega nagu Ungari, Poola ja Tšehhi, kus on varasid ligi 4000 dollari võrra enam. Põhjuseid on vähemalt kaks: 1) tulenevalt plaanimajandusest ja hüperinflatsioonist 1990. aastatel ei jõudnud leibkondadel piisavalt finantsvarasid tekkida, et varasid omada ja investeerida; 2) enne 2008. aastat kasvas jõukus küll kiiresti, kuid see suunati kiiresti tarbimisse ja ei jõudnud akumuleeruda," selgitas Voomets.
Õnneks on viimastel aastatel olukord Voometsa sõnul muutunud – Eesti leibkondadel on võrreldes 2008. aastaga varasid ja sääste kogunenud ligi kaks korda rohkem. Tõsi, kasvu on peaasjalikult vedanud deposiidid ja riiklikud kohustuslikud pensioniskeemid, mis moodustavad üle 75 protsendi inimeste finantsvaradest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Kui vaadata Balti leibkondade igapäevast toimetulekut, siis suurimad probleemid on vähesed säästud, elamine palgapäevast palgapäevani ning ebakindlus tuleviku ees," ütles ta, viidates rahaasjade teabekeskuse hiljutisele uuringule mille järgi ligi 40% Balti leibkondadest on viimasel aastal olnud rahahädas ning ligi veerandil puuduvad säästud või on need väiksemad kui ühe kuu kulutused.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele