• Foto: Andras Kralla
    Jaga lugu:

    Eestlased elavad rahahädas

    Väikesed säästud, elu palgapäevast palgapäevani ning ebakindlus tuleviku ees on mured, mis on igapäevased paljudele peredele Baltikumis, teatas Swedbank.

    Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhi Kati Voometsa sõnul on üks levinud näitaja, millega jõukust mõõta, leibkondade netoväärtus. See näitab, kui palju on leibkonnal vara, millest on maha arvutatud kohustused. Balti riikide leibkondade netoväärtused on OECD 2017. aasta andmetel võrdlemisi samal tasemel: Leedus 18 512 dollarit, Lätis 20 517 dollarit ja Eestis 20 866 dollarit. Võrdluseks – Soomes on see number 33 529 dollarit, Hispaanias 44 813 dollarit ja Saksamaal 63 490 dollarit.
    "Andmed näitavad selgelt, et Balti riikide leibkondadel on vähe varasid isegi võrreldes samasuguse elustandardiga riikidega nagu Ungari, Poola ja Tšehhi, kus on varasid ligi 4000 dollari võrra enam. Põhjuseid on vähemalt kaks: 1) tulenevalt plaanimajandusest ja hüperinflatsioonist 1990. aastatel ei jõudnud leibkondadel piisavalt finantsvarasid tekkida, et varasid omada ja investeerida; 2) enne 2008. aastat kasvas jõukus küll kiiresti, kuid see suunati kiiresti tarbimisse ja ei jõudnud akumuleeruda," selgitas Voomets.
    Õnneks on viimastel aastatel olukord Voometsa sõnul muutunud – Eesti leibkondadel on võrreldes 2008. aastaga varasid ja sääste kogunenud ligi kaks korda rohkem. Tõsi, kasvu on peaasjalikult vedanud deposiidid ja riiklikud kohustuslikud pensioniskeemid, mis moodustavad üle 75 protsendi inimeste finantsvaradest.
    "Kui vaadata Balti leibkondade igapäevast toimetulekut, siis suurimad probleemid on vähesed säästud, elamine palgapäevast palgapäevani ning ebakindlus tuleviku ees," ütles ta, viidates rahaasjade teabekeskuse hiljutisele uuringule mille järgi ligi 40% Balti leibkondadest on viimasel aastal olnud rahahädas ning ligi veerandil puuduvad säästud või on need väiksemad kui ühe kuu kulutused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.