Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhi Kati Voometsa sõnul on üks levinud näitaja, millega jõukust mõõta, leibkondade netoväärtus. See näitab, kui palju on leibkonnal vara, millest on maha arvutatud kohustused. Balti riikide leibkondade netoväärtused on OECD 2017. aasta andmetel võrdlemisi samal tasemel: Leedus 18 512 dollarit, Lätis 20 517 dollarit ja Eestis 20 866 dollarit. Võrdluseks – Soomes on see number 33 529 dollarit, Hispaanias 44 813 dollarit ja Saksamaal 63 490 dollarit.

"Andmed näitavad selgelt, et Balti riikide leibkondadel on vähe varasid isegi võrreldes samasuguse elustandardiga riikidega nagu Ungari, Poola ja Tšehhi, kus on varasid ligi 4000 dollari võrra enam. Põhjuseid on vähemalt kaks: 1) tulenevalt plaanimajandusest ja hüperinflatsioonist 1990. aastatel ei jõudnud leibkondadel piisavalt finantsvarasid tekkida, et varasid omada ja investeerida; 2) enne 2008. aastat kasvas jõukus küll kiiresti, kuid see suunati kiiresti tarbimisse ja ei jõudnud akumuleeruda," selgitas Voomets.

Õnneks on viimastel aastatel olukord Voometsa sõnul muutunud – Eesti leibkondadel on võrreldes 2008. aastaga varasid ja sääste kogunenud ligi kaks korda rohkem. Tõsi, kasvu on peaasjalikult vedanud deposiidid ja riiklikud kohustuslikud pensioniskeemid, mis moodustavad üle 75 protsendi inimeste finantsvaradest.

"Kui vaadata Balti leibkondade igapäevast toimetulekut, siis suurimad probleemid on vähesed säästud, elamine palgapäevast palgapäevani ning ebakindlus tuleviku ees," ütles ta, viidates rahaasjade teabekeskuse hiljutisele uuringule mille järgi ligi 40% Balti leibkondadest on viimasel aastal olnud rahahädas ning ligi veerandil puuduvad säästud või on need väiksemad kui ühe kuu kulutused.