Sinine heinapallinöör viis miljoneid väärt idufirmani

Veriff tegeleb sellega, et internetis inimene turvaliselt ja kindlalt ära tunda. Kaarel Kotkas ütles täna Äripäeva raadios, et mõte muuta virtuaalne isikutuvastamine turvalisemaks hakkas tema peas idanema, kui ta oli 14aastane. Praegu on Kotkas 23aastane.

Hiiumaalt pärit Kotkase pere talus olid lehmad. Neile tarvilik hein oli pallides, mis olid kinni seotud sinise heinapallinööriga, mis ei kõdune ega mädane, meenutas Kotkas. Nöörid kippusid vedelema jääma ja tegid loomadele haiget. „Uurisin, kas on olemas biolagunevat heinapallinööri. Oli, aga mitte Eestis – sai eBayst tellida. Tuli teha Paypali konto. Täitsin kõik vajalikud nõuded ära ja üks nõue oli, et lae üles oma dokumendi pilt ja kontrollime, kas kõik klapib. Paari päeva pärast tuli vastus, et kahjuks ei saa me sulle seda teenust osutada, sest sa pole veel 18aastane,“ meenutas Kotkas.

Järgmine samm oli lihtne. „Photoshoppisin sünniaastaks 1994 asemel 1984 ja järsku mul oli see heinapallinöör olemas,“ ütles ta. Kotkas ütleb, sellised asjad on siiamaani mitmes kohas võimalikud.

Kuidas Veriff värskelt saadud miljoneid kasutada plaanib? „Targalt,“ ütles Kotkas. Ta meenutas, et siiani oli neil kahe aasta peale kasutada 600 000 eurot, mis tähendas, et pidi väga täpselt läbi mõtlema, kuhu iga sent investeerida. „Igale uuele turule sisenemine on sarnase valuga. Aga nüüd on meie plaan seda investeeringut kasutades siseneda väga suurtele turgudele – et valu oleks sarnane, kuid tulemuslikkus parem,“ lausus ta. Eesmärk on leida rohkem partnereid Ameerika Ühendriikides, lisaks arendada tehnoloogiat ja tõsta võimekust Eestis.

Kotkase sõnul on Veriffi meeskonna oluline osa investorid, kes aitavad nii raha kui ka nõuga. Kõige rohkem on ettevõtte igapäevatööga investorite seast seotud Taavet Hinrikus ja Simon Levine, kes on nõukogu liikmed. Alguses oli Veriffi investor ka Eesti ettevõtjate loodud Inbank. „Need on kaks eri maailma, pangandus ja start-up’indus. Kui läksime rahvusvaheliseks ja USA turule, siis nägime, et meil on aeg öelda üksteisele aitäh ja minna edasi iseseisvalt. Inbankiga koos sai algus tehtud, meil on väga hea meel, et nad olid esimesed, kes meisse uskusid,“ lausus ta.

Praegu on Veriffil töötajaid 30 ringis ja lähikuudel lisandub veel paarkümmend. Neid töötajaid Kotkase sõnul kuulutusega ei leia. „Otsime läbi väga tiheda sõela väga ägedaid inimesi, kellega ehitada ägedat ettevõtet. Ehitame üles tuumikmeeskonda.“

Kotkas tõdes, et Eesti tööturg on küllastunud ja käib talentide sõda. „Siin on ju väga kihvtid ettevõtted, kes on hiljaaegu raha kaasanud ja otsivad sama profiiliga inimesi,“ ütles ta. Konkurents hea tööjõu pärast tähendab, et tuleb maksta väga head palka, kuid see on keeruline kõrge sotsiaalmaksu pärast. Kotkas pooldab sotsiaalmaksu lage. „Kui maksta väga kõrget palka, siis sotsiaalmaks on liialt suur sellele spetsialistile, kes tuleb siia elama kaheks-kolmeks aastaks,“ leidis ta.

Veriffi emaettevõte on tegelikult Ameerika ettevõte ja Eesti ettevõte on selle tütarfirma.

„Väga paljud ettevõtted ei saa oma emafirma juriidilist keha hoida Eestis, sest see võib osutuda keeruliseks investeeringute kaasamisel,“ selgitas ta. Eesti idufirmade raha tema meelest siiski riigist välja ei lähe. „Eesti riik saab tulu sellest, kus luuakse väärtust. Meie põhiarendus ja meie meeskond on ikkagi Eestis. Ja nii see ka jääb,“ lausus ta.

Uhke võib Eesti tema meelest olla selle üle, kuidas on kokku kogutud kõikvõimalikud andmed. Kotkase sõnul ei ole kõikides riikides sellist asja nagu meie rahvastikuregister. „Mingites riikides, kus Veriff on oma ideest rääkinud, öeldakse, et meil kuskil Exceli tabel on, aga ligipääsu sinna on keeruline anda,“ rääkis ta.

Veriffi eesmärk on Kotkase sõnul võita interneti usaldus – et kliendid ja lõppkasutajad teaksid, et kui Veriff on isikusamasuse tuvastamise kontrolli teinud, on nende andmed turvalistes kätes ja identiteet kaitstud. „Soovime saada globaalseks väravaks, kust käivad identimised läbi. Me näeme, et see turg on nii kiirelt kasvav. Kui sa oled esimene, on sul võimalus võtta terve turg. Meie ambitsioon on luua standard. Aastate pärast saavad kõik aru, et see on põhilahendus,“ ütles ta.

„See mäng ei ole raha pärast,“ ütles Kotkas. Nii ei ole tal kiiret ettevõtte mõtteline väärtus päris rahaks pöörata ja finantsvabadust nautima hakata. Kui kunagi jääb Veriffi kasvatamise kõrvalt aega ja raha üle, sooviks ta tegeleda muude huvitavate projektidega ning investeerida teistesse ettevõtetesse ja idufirmadesse. „Aga ma ei kujuta ette, kuidas ma lähima 20 aasta jooksul ainult purjetan ja midagi muud ei tee. Selles ma kahtlen,“ ütles ta.

Veriff kasutab kaamerat ja mikrofoni. Inimene peab järgima ekraanil olevaid juhiseid, näitama oma nägu, oma dokumenti. Salajane kontrollsüsteem näitab, kas inimene on olnud aus ja kas ta teeb seda kõike vabatahtlikult. Suhelda pole enamasti vaja, aga vahel küll, näiteks Eesti pangas esimest korda konto avamisel. Video on vajalik seepärast, et kui keegi laeb lihtsalt enda ja oma dokumendi pildi üles, pole tegelikult võimalik kindel olla, kas inimene on sel hetkel ise selle arvuti taga või on keegi lihtsalt leidnud pildi Facebooki kaudu ja dokumendipildi mustast veebist. Veriffi kontrolli esimene osa paljastab, kas kõik toimub reaalajas. Lisaks kontrollitakse palju rohkem andmeid, kui näitaks vaid üks pilt. Kui inimene hoiab oma dokumenti viis sekundit kaamera ees, on Veriffil juba kolmsada pilti, mida analüüsida. Veriff on näinud petmiskatseid, näiteks üritatakse näidata pilte magavatest inimestest.