Sunddividendide eelnõu kui saboteerimisvõimalusega virvarr

Eelnõuga seoses on aga enim kriitikat pälvinud mõte, et väikeomanike kaitseks tekiks ettevõtjatel kohustus dividende maksta. „Näiteks võib tekkida olukord, et dividendide maksmiseks võetakse laenu,“ tõi ta välja ühe võimaliku probleemi. „Näiteks kui maksame kogu kasumi dividendieks, siis tekib küsimus, et millest makstakse ära tulumaks – tekib jabur olukord, mis muudab igasuguse äritegevuse võimatuks,“ selgitas ta.

Ka suuromanike huvide esindamisega tegeleva juristi Eli Lahesoo sõnul on kogu kasumi jaotamine ühingule koormav. „Oluliselt lihtsam on investeeringuteks raha leida osaühingu seest, kui otsida seda väljast,“ märkis ta. „Aga eks muidugi on tore, kui inimesel jääb raha kätte ja riik saab sealjuures kena kopika,“ viitas ta seadusandja tegelikule eesmärgile.

Maripuu sõnul tekitab küsimusi ka eelnõu sõnastus, mis lubab dividende mitte maksta siis, kui ohtu satub osaühingu jätkusuutlikkus. „Mul tõesti kahju, kui meil on ettevõtjaid, kes tegutsevad ainult jätkusuutlikkuse tagamise eesmärkidel. Eesmärk peaks olema kasumit teenida, et seda tulevikus veelgi võimendada,“ arvas ta. „Praegu tekib olukord, et kui tahame hakata McDonald’sit ehitama, siis esimesest putkast me kaugemale ei jõua – edasiteks investeernguteks vajaminev summa tuleb lihtsalt välja maksta.“

Lahesoo sõnul ei pruugi dividendide makse kohustus olla halb mõte, aga see võiks olla sõnastatud pigem nii, et teatud eelduste saabumisel tekib kohustus maksta, mitte, et kohustus on maksta ja teatud eelduste saabumistel võib mitte maksta. Samas jäetakse ka pärast muudatust äriühingule võimalus põhikirjas ette näha, et dividende maksma kohustav säte neile ei kohaldu. „Sätte praktiline väärtus on seega arusaamatu, see annab just kui õiguskaitsevahendi, samas kui ühingutel on võimalus väga lihtsalt sellest mööda minna.“

Lisaks sunddividendide kehtestamisele muudetakse eelnõuga aga ka teabeõigust. Seda nii, et teabeõigus võib muutuda relvaks osaniku käes. „Muutus seisneb selles, et kui praegu saab osanik küsida igasugust teavet ja juhatuse liige saab selle andmisest keelduda juhul, kui see ühingut kahjustab, siis pärast muudatust tekivad punktid, kus kahju enam hindama ei pea,“ rääkis ta.

Lahesoo sõnul pole tegemist lõpuni kinnise loeteluga ning seda võib laialt tõlgendada „Näiteks majandustegevuse kohta ülevaate andmise nõue võib tähendada, et ühing peab iga natukese aja tagant osanikele ette kandma, mis võib juhatusele väga koormavaks osutada, eriti kui aktsionäre on palju,“ tõi ta näite võimalikust probleemist. Samuti võib osanike hulka sattuda pahatahtlik konkurent, kes asub seejärel ühingut pahatahtlikke teabenõuetega koormama.

Suurema reguleerimist vajava probleemina näevad juristid pigem seda, kuidas teavet tuleb edastada. „Täna me ei räägi sellest, kuidas teabe andmine käib ja kuidas seda küsida,“ nentis Maripuu. „Õigus võib olla küsida, aga juhatus võib venitada, öelda, et on kaks kuud puhkusel, infot ei tule, minnakse kohtusse ning hiljem isegi kohtutäiturile makstakse pigem trahve, et infot mitte anda,“ rääkis Maripuu sellest, et õigus infot saada, ei täida ka täna oma eesmärki. Lõpuks kui info erineva pikkusega teekondade läbi pärijani jõuab, võib see aga olla aegunud.