Tulevane valitsus peab vähem rapsima

Swedbanki juht Robert Kitt tõdes, et valitsuse rapsimine pärsib ettevõtluse arengut. Seetõttu märkis ta, et kõige olulisem on tagada ettevõtjatele investeerimiskindlus. „Kui meil on muudatused plaanis ja see on demokraatia, mis annab selleks mandaadi, on vaja aega kohaneda. Et ei toimuks väga kiireid muutusi, mis võtab ettevõtetelt julguse investeerida.“ Tema sõnul on konkreetseid otsuseid palju, mida ettevõtluse heaks vastu võtta, kuid ühisnimetaja on just investeerimiskindlus.

Liikumise Eesti 200 osaline Margus Tsahkna ütles, et järgmine valitsus peaks laskma ettevõtjatel tegeleda ettevõtlusega ning sekkuma võimalikult vähe. Tsahkna sõnul on ainuke, mida riik teha saab, võtta ambitsioonikas eesmärk, et Eesti majandus ei tööta enam teiste majanduste heaks ehk me ei tee odavat alltöövõttu. Ta märkis, et tuleb kasutada kõiki välispoliitika võimalusi, nagu näiteks välisesindused, et me saaksime Eesti majanduse heaks tööle teised majandused.

„Üks näide on rahvusliku kapitali tekitamine ehk pensioniraha, mida me kütame iga aasta suurusjärgus 400 miljonit välispankadesse. Selle võiks investeerida Eesti ettevõtetesse. See on üks konkreetne samm, et usaldada Eesti ettevõtjaid ja lasta neil tegeleda ettevõtlusega,“ lisas Tsahkna.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas tõdes samuti, et riigi rolli tuleb ettevõtluses vähendada. „Riik ei peaks tegelema ettevõtlusega seal, kus sellega võib tegeleda erasektor. Samuti peaks vähendama bürokraatiat.“ Tema sõnul on kõige olulisem teha korda maksusüsteem, et see oleks lihtne ja kergesti hallatav ning õiglane.

Ka sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski märkis murekohana bürokraatia vohamist, mis tuleb tõsiselt üle vaadata. „On selge, et teatud regulatsioonidega on mindud üle mõistlikkuse piiri. Ehitus on üks selliseid näiteid, kus on eraehitustegevusele seatud piirangud – kui tahad endale kuuri ehitada, pead käima valla käest küsimas, milline see olema peaks. Või nagu uus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ütleb, et kui tahta paigaldada päikesepaneeli, siis tuleb taotleda ehitusluba, mille menetlus võtab aasta aega,“ tõi Ossinovski näiteks. Tema sõnul on palju selliseid regulatsioone, mida saaks vähemaks võtta.

Ossinovski sõnul on oluline tegeleda edasi ka tööjõuga. „Kahtlematult oleme pingutanud selle nimel, et rohkem inimesi tööturule tuua – on see töövõimereformiga, vanemahüvitise süsteemi muutustega, et rohkem naiste tööhõive kasvaks. Kindlasti on siin veel neid nii-öelda kasutamata puhvreid, mida selles osas teha. Eks rändepoliitikas on tehtud hädalahendusi, aga poliitiline debatt siiski vajab mingit pikemaajalist selgust.“

Ossinovski lisas, et eelnevaga on samaväärselt oluline innovatsioon ja digitaliseerimine. „See, kuidas me mitte ainult ei too teadusse raha juurde, vaid kuidas me suudame seda ka tervikuna Eesti ettevõtluse kasuks tööle panna,“ ütles ta ja rääkis veel, et lõpuks on hakanud jõudma tavateadvusesse, et see on miski, millega tuleb töötada. „Siin on tööjõunappus kindlasti sellele kaasa aidanud, et kui enam tööjõud odav ei ole, siis järk-järgult ka ettevõtted ise rohkem mõtlevad sellele, kuidas oma tööd efektiivsemalt ja nutikamalt korraldada.“

IT-visionäär Linnar Viik rõhutas, et kõik ühiskonna- ja majandusvaldkonnad on digitaliseerimisest ja tehnoloogiast mõjutatud ning praegu puudub meil laiem arusaamine ja võimekus seda enda kasuks pöörata. Viik märkis, et mitu riiki, näiteks Kanada, Malaisia ja Taani, on teinud oma digistrateegia. „See ei tähenda seda, et sul on infotehnoloogia sektori strateegia olemas, vaid sul on strateegia ühiskonna jaoks. See ei ole mitte pelgalt e-riik, vaid see on ühiskonda läbiv.“

Endine RIA küberturbeekspert Klaid Mägi, kes suundus tänavu erasektorisse, ütles, et kõige olulisem on luua raamistik, kus ettevõtted tegutsevad. Mägi selgitas, et meil on tihti olukord, kus puudub raamistik ja tehakse, mida iganes tahetakse. Tema sõnul aitas meid palju edasi tänavu vastu võetud küberseadus, kuid see on alles pool vajaminevast raamistikust. „Meil on vaja veel nii mõnedki asjad paika panna selleks, et teaksime täpselt, millises vees me ujume, kes mille eest vastutab, kes mida peab tegema selleks, et kaitsta kodanikku ja läbi ettevõtete tegelikult ka kogu riigi toimimist. Minu meelest pöörab tänane valitsus sellele liiga vähe tähelepanu.“

Mägi märkis, et küberteema on pärast ID-kaardi kriisi taas pildilt kadunud. „Sellisel juhul võib meid oodata järgmine kord veel suurem kriis ees, kui oli ID-kaardiga või mingid suuremad ründed. Küsimus on näiteks selles, mis on olulise turujõuga ettevõtjate vastutus täna riigi toimimisel.“

Ka Kallase sõnul tuleb anda innovatsioonile uus käik, et meil loodaks rohkem kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Lisaks märkis ta, et väga oluline on kapitalituru areng, sest meie majandus põhineb väiksema ja keskmise suurusega ettevõtetel, kellel on tihti probleem kapitalile ligipääsemisega.