Uue kohustuse täitmata jätmine võib tuua kopsaka trahvi

19. august 2018, 09:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180819/NEWS/180819734/AR/0/AR-180819734.jpg

1.septembrist hakkab kehtima seadus, mis kohustab märkida äriregistris firma tegelikud kasusaajad.

Nimelt peavad alates 1. septembrist 2018 kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud hakkama avaldama äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta, kes füüsiliste isikutena omavad kas äriühingut otseselt või kaudselt või teostavad selle üle kontrolli muul viisil. Avaldamise tähtaeg päris 1.septembril siiski ei kuku, vaid selleks on veel mõni kuu aega.

Advokaadibüroo Ellex Raidla partneri, vandeadvokaadi Ermo Kosk rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et nõue ei hakka kehtima vaid äriühingutele, vaid ka sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Enim peavad seadust meeles pidama juhatuse liikmed, kel on kohustus tegelike kasusaajate kohta andmeid koguda ja äriregistrile esitada.

Kose sõnul on täna omanduse struktuurid tihti keerukad, eriti kui juriidilisel isikul on ka välisomanikke. „Vahel võib ettevõtetel osanikeks olla kümneid kaudseid äriühinguid, mille tagant lõplikke kasusaajaid tihti näha ei pruugigi,“ rääkis Kosk. Samuti ei pruugi Kose sõnul omandistruktuurid alati taanduda füüsiliste isikuteni. „Näiteks kui investoriteks on fondid, keda kontrollivad fondivalitsejad, sealhulgas erinevad pensionifondid. Siis ei olegi ühtegi füüsilist isikut, keda tegelikuks kasusaajaks märkida,“ tõi Kosk näite.

Kose sõnul võib see nõue kõlada esmapilgul bürokraatlik ja põhjendamatu nõue, kuid tegelikult tuleneb see Euroopa Komisjoni direktiivist. Direktiivi järgi moodustatakse andmebaas, mille kaudu saaks kontrollida kõiki ärihuvisid üle kogu Euroopa. „Eesmärk on üllas – muuta ettevõtluskeskkonda ausamaks, läbipaistvamaks,“ rääkis Kosk.

Kui tegelikku kasusaajat ei ole tõesti õnnestunud kindlaks teha ja kõik võimalused selleks on järgi proovitud, tuleb äriühingul märkida tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige. Lisaks peavad ettevõtted dokumenteerima ja säilitama andmed kõikide toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegid.

Kui nõuet ei täideta, võib ettevõtteid oodata kopsakas trahv. Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (käesoleval hetkel kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.

Kosk märkis siiski, et tõenäosus, et hakatakse koheselt trahve määrama ettevõtetele, kes pole õigeks ajaks ettevõtete kasusaajaid ära märkinud, on väike. Seega sügisel kohe suurt trahvilainet tõenäoliselt oodata ei ole.

Kuula täispikka intervjuud Kosega Äripäeva hommikuprogrammist alates 22:27

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2018, 23:32

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing