Artikkel
  • Jaga lugu:

    Uue kohustuse täitmata jätmine võib tuua kopsaka trahvi

    Kui mõni ettevõte pole 1.septembriks märkinud äriregistris firma tegelikud kasusaajad, võivad neid ees oodata kuni 32 000 euro suurune trahv.

    Nimelt peavad alates 1. septembrist 2018 peavad kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud avaldama äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta, kes füüsiliste isikutena omavad kas äriühingut otseselt või kaudselt või teostavad selle üle kontrolli muul viisil.
    Advokaadibüroo Ellex Raidla partneri, vandeadvokaadi Ermo Kosk rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et nõue ei hakka kehtima vaid äriühingutele, vaid ka sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Enim peavad meeles pidama 1. septembri tähtaega juhatuse liikmed, kel on kohustus tegelike kasusaajate kohta andmeid koguda ja äriregistrile esitada.
    Kose sõnul on täna omanduse struktuurid tihti keerukad, eriti kui juriidilisel isikul on ka välisomanikke. „Vahel võib ettevõtetel osanikeks olla kümneid kaudseid äriühinguid, mille tagant lõplikke kasusaajaid tihti näha ei pruugigi,“ rääkis Kosk. Samuti ei pruugi Kose sõnul omandistruktuurid alati taanduda füüsiliste isikuteni. „Näiteks kui investoriteks on fondid, keda kontrollivad fondivalitsejad, sealhulgas erinevad pensionifondid. Siis ei olegi ühtegi füüsilist isikut, keda tegelikuks kasusaajaks märkida,“ tõi Kosk näite.
    Kose sõnul võib see nõue kõlada esmapilgul bürokraatlik ja põhjendamatu nõue, kuid tegelikult tuleneb see Euroopa Komisjoni direktiivist. Direktiivi järgi moodustatakse andmebaas, mille kaudu saaks kontrollida kõiki ärihuvisid üle kogu Euroopa. „Eesmärk on üllas – muuta ettevõtluskeskkonda ausamaks, läbipaistvamaks,“ rääkis Kosk.
    Kui tegelikku kasusaajat ei ole tõesti õnnestunud kindlaks teha ja kõik võimalused selleks on järgi proovitud, tuleb äriühingul märkida tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige. Lisaks peavad ettevõtted dokumenteerima ja säilitama andmed kõikide toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegid.
    Kui nõuet ei täideta, võib ettevõtteid oodata kopsakas trahv. Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (käesoleval hetkel kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.
    Kosk märkis siiski, et tõenäosus, et hakatakse koheselt trahve määrama ettevõtetele, kes pole selleks ajaks ettevõtete kasusaajaid ära märkinud, on väike. Seega sügisel kohe suurt trahvilainet tõenäoliselt oodata ei ole.
    Kuula täispikka intervjuud Kosega Äripäeva hommikuprogrammist alates 22:27
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA Esindajatekoda annab heakskiidu 430 miljardi dollari suurusele kulutuste plaanile
USA Kongressi Esindajatekoda hääletab reede õhtul 430 miljardi dollarit maksva minema seaduse osas, mis võitleb kliimamuutusega ning vähendab retseptiravimite hindasid, nii et Demokraatliku partei esindajad näevad seda president Joe Bideni jaoks suure poliitilise võiduna enne novembris toimuvaid Kongressi vahevalimisi, kirjutab Reuters.
USA Kongressi Esindajatekoda hääletab reede õhtul 430 miljardi dollarit maksva minema seaduse osas, mis võitleb kliimamuutusega ning vähendab retseptiravimite hindasid, nii et Demokraatliku partei esindajad näevad seda president Joe Bideni jaoks suure poliitilise võiduna enne novembris toimuvaid Kongressi vahevalimisi, kirjutab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.