Abiprogrammi lõpp kreeklasi pidutsema ei pane

Euroopa Komisjon märkis abiprogrammi lõppemise puhul, et tegelikult jälgitakse Kreeka valitsuse otsuseid ka programmi järel, mis vaevalt et tõstab Kreeka peaministri Alexis Tsiprase tulevast populaarsust, arvestades, et ta on lubanud, et koos programmiga lõpeb ka ELi pidev kontroll Kreeka poliitika üle.

„Programmijärgsel perioodil jälgitakse programmi raames kokku lepitud reformide lõpuleviimist, teostamist ja jätkamist tõhustatud järelevalveraamistiku kaudu. Komisjoni struktuurireformi tugiteenistus jätkab Kreeka ametiasutuste palvel nede toetamist majanduskasvu soodustavate reformide väljatöötamisel ja elluviimisel,“ teatas komisjon.

Reuters kirjutab, et riigis, kus töötus on endiselt 20 protsendi tasemel, on raske leida inimesi, kes programmi lõppemist tähistaksid. „Selle aja vältel jäi töötuks 924 000 inimest, uksed sulges 250 000 ettevõtet ning kreeklaste võlad maksuameti, pensionifondide ja pankade ees ulatuvad 227 miljardi euroni," loetles Kreeka kaubanduskoja juht Vassili Korkidis, kelle sõnul jäävad kasinusmeetmed ja kõrged maksud kreeklaste elujärge pitsitama veel kauaks ajaks.

Programmi lõppedes võlgneb Kreeka ELi liikmesriikidele 228 miljardit eurot, riigi võlakoormus ulatub 180 protsendini SKPst ning mingit maagilist kasvu, mis 25protsendilise majanduslanguse tasa teeks, ei paista kusagilt. Euroala leppis küll kokku, et võlgade tagasimaksed algavad suurelt jaolt alles 2032. aastal, kuid IMF on juba hoiatanud, et see ei ole võlaleevendus, mida riigil on hädasti vaja. Samuti tuleks IMFi hinnangul märkimisväärselt vähendada primaarset eelarveülejääki.

Ka euroala ametnikud tunnistasid Financial Timesile, et Kreekat ootab ees üks kahest stsenaariumist. Ühel juhul on Kreeka lähema 15 aasta jooksul küll maksujõuline, kuid stagneeruva majandusega, mida hoiab tagasi ülisuur välisvõlg ja sama suur töötus. Teisel juhul tabab erasektorit suur kindlustunde puhang, millele järgnevad investeeringud, uued töökohad, kiirenev majanduskasv.

Mis peale selline puhang võiks tulla, on ebaselge. Briti ärileht märgib, et säästumeetmete tulemusel on Kreeka tööjõumaksud ühed ELi kõrgeimad, mille tulemusel pole keskklassi töökohtade kiiret kasvu loota. Teiseks on praktiliselt zombistunud Kreeka pangad, mille võimekus uusi laene anda ja uut majanduskasvu ergutada tagasihoidlikud, sest pea 40 protsenti Kreeka erasektori laenudest on hapuks läinud.

Kriisi jääb veel aastakümneteks meenutana demograafiline tegur. Alates 2010. aastast on 350 000–400 000, mõnel hinnangul isegi pool miljonit kreeklast riigist lahkunud, peamiselt 20–30aastased inimesed ja enamasti teistesse ELi riikidesse. Kaks kolmandikku neist kõrgharidusega. Samuti on riigist lahkunud tuhandeid arste ning võimalust, et Kreekal oleks võimalik lähematel aastakümnetel arstidele konkurentsivõimelist palka maksta, ei paista.

Euroopa Liidu möödunud aastal tellitud uuringust selgus, et lähema kolme aasta jooksul kavatseb neist tagasi minna vaid 10 protsenti, mingi pikema perioodi vältel võib-olla 20 protsenti.