Kreeka reiting on tõusuteel
Samal ajal Türgis möllava valuutakriisiga on Kreeka majandus nädala pärast ootava võlaprogrammist lahkumise eel nii palju kosunud, et Fitch otsustas riigi võlakirjariski hindavat reitingut tõsta.
Põhjuseid reitingu B tasemelt BB- tasemele tõstmiseks leidis agentuur mitu. Esiteks parandavad Euroopa Liidu liikmesriikide kokkulepitud võlaleevenduse meetmed oluliselt Kreeka riigivõla jätkusuutlikkust, teiseks on Kreeka eelarve intressieelne primaarülejääk olnud märkimisväärselt kõrge ja kolmandaks on langenud poliitilised riskid.
Euroala rahandusministrid leppisid juunis kokku, et EFSF laenude intressi- ja põhiosa tagasimaksete kuupäev lükatakse 2023. aastalt 2033. aastale, Kreeka riigivõla keskmine maksetähtaeg ootab nüüd keskmiselt 19 aasta pärast, mis on kõigist Fitchilt reitingu saanud riikidest kõige pikem. Euroopa stabiilsusmehhanismilt saadud 15 miljardit eurot suurendab veelgi Kreeka rahapuhvrit, kus on nüüd 24,1 miljardit eurot. Pärast abiprogrammist lahkumist peaks Kreekal võlgade teenindamiseks jääma piisavalt raha, et katta rahastusvajadused lähema kahe aasta jooksul. See võiks reitinguagentuuri hinnangul omakorda tõsta usaldust ka võlakirjaturul ning parandada ligipääsu rahaturgudele.
Kreeka riigieelarve ülejääk oli eelmisel aastal 0,6 protsenti ning primaarne ülejääk enne võlgade teenindamist tervelt 4 protsenti. Euroopa abiprogrammis nõuti neil sealjuures vaid 1,75protsendilist primaarülejääki. Fitch prognoosib, et primaarülejääk lähiaastatel jääb kõrgemale 3 protsendist. Kui Kreeka kasutab tekkinud rahalist puhvrit ära kallimate laenude, esmajoones IMFilt saadud laenude tagasi maksmiseks, siis vähenevad laenude teenindamiseks vajaminevad summad veelgi. Fitch eeldab, et Kreeka majandus kasvab lähiajal 2protsendilises tempos.
Fitch ei tee ka saladust sellest, et loodab enneaegsetele valimistele. Nimelt on vasakpoolse Syriza ja parempoolse ANELi tülli ajanud kokkulepe, mille järgi Makedoonia nimeprobleem leiaks lahenduse ja riik saaks senisest enam läheneda Euroopa Liidule ja NATOle. Kui leppe laekumisel parlamenti peaks vastuolud koalitsioonis tõusma liiga suureks, siis on oodata enneaegseid valimisi, aga praeguste küsitluste järgi juhib parempoolne Nea Demokratia partei Syriza ees 15 punktiga. Fitch loodab, et Nea Demokratia on juba puhtideoloogilistel kaalutlustel rohkem altis abiprogrammi järgsest eelarvedistsipliinist kinni hoidma.