Lähitulevik teedevõrgu remondivõlga ei vähenda

Uute teede ehitamise kõrval puudutab ­teedehoiu kava ka seniste säilitamist. ­Sellest, et teedevõrgu optimaalsest säilitamiseelarvest on püsivalt 10–20 protsenti puudu, on räägitud aastaid. Senise rahastuse juures on võlga suudetud hoida 840 miljoni euro tasemel ja lähiaastatel see ei muutu.

Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni sõnul kajastab remondivõlgnevuse hinnang eelmise ligi 25 aastaga kuhjunud kumulatiivset remondivõlga. “On ilmselge, et ühe teehoiukava ajaraamis ei ole võimalik seda likvideerida. Riigiteede remondivõlg küll kahaneb, kuid paraku mitte päris soovitud tempos,” märkis ta.

Põhimõtteliselt tähendab see seda, et teede olukord tasandub keskmiseks, parandatakse kõige hullemad kohad ära, aga kõige paremas olukorras olevatel teedel lastakse pisut kehvemasse seisu minna. Seda näitavad arvud. Kui 2008. aastal oli pea 37 protsendi ulatuses olukord halb või väga halb, siis eelmiseks aastaks oli see kahanenud 25 protsendile ja ületuleva aastaga ei ületa 17 protsenti. Heaks hinnatud teede osakaal suureneb küll 35 protsendini, kuid väga heas olukorras teede pikkus väheneb 25 protsendilt 20 protsendile.

Siit kuni 2021. aastani jääb sildade remondiks aastas keskmiselt 5 miljonit eurot. Maanteeameti hinnangul pikemas perspektiivis sellest ei piisa. Eestis on üle tuhande silla ning uute liiklussõlmede rajamisega on nende arv üha kasvanud.

Pärast 2023. aastat tuleb sildade korrashoiuks raha märkimisväärselt suurendada, 8 miljonile aastas.

Lisaprobleem on veokite massipiirangu tõstmine 52 tonnile, nimelt tõusis 2015. aastal näiteks puiduveomasinate lubatud suurim kaal 44 tonnilt 52 tonnile. Praegu on Eestis 200 silda, kuhu selliseid sõidukeid lasta ei saa. Niisama sildu laiendama ei minda, kui just lähemas perspektiivis tee laiendust sealsamas loota ei ole, selgub kavast.

Lähiaastatel jääb Eestis peamiseks uueks teearenduseks Kose–Mäo lõigu ehitamine, mille neljarajaliseks ehitamise kohta langetati otsus juba 2016. aastal. 2022. aastani kestev ehitus läheb maksma poolsada miljonit eurot.

Teistest suurematest lõikudest on teehoiukava järgi plaanis neljarajaliseks teha Pärnu–Uulu, Pärnu–Sauga ja Narva maanteel Aaspere–Haljala lõik, ühtekokku 22 kilomeetrit.

“Teedevõrgu hooldamiseks ja säilitamiseks on riigieelarvest tänase kava kohaselt võimalik panustada kuni 163 miljonit eurot, lisanduvad veel liiklusohtlike kohtade ümberehitus ja tolmuvabade teekatete ehitamine ca 11 miljoni euro ulatuses,” märkis Simson. “Samuti ei ole välistatud laenu­vahendite kaasamine ehitustegevuseks, mille maht täpsustatakse siis juba uue koalitsiooni kokkuleppe raames,” lisas ta.

2016. aastal opositsiooni jäänud Reformierakond ei jäta vahele ühtegi võimalust meenutada, et kõigi maanteede neljarajaliseks ehitamise plaan oli eelmisel valitsusel laual. Toona prognoosis majandusminister Kristel Michal, et 15 aastaga saaks põhimaanteed ehitada neljarajaliseks ligikaudu 100 miljoni lisaeuro eest aastas.

Kadri Simsoni sõnul puudus Reformierakonna poolt 2016. aastal välja käidud kaval reaalne kate ning see oli tehtud viimase meeleheitliku sammuna valitsuses püsimiseks. “Nende eelnev praktika nägi ette nelja­rajaliste teede ehitamiseks raha ära võtmist teiste riigiteede, nii kõrval- kui ka tugiteede (sh kruusateede) remondi ja hoolduse arvel,” ei olnud Simsongi kriitikaga kitsi.

Kohalike omavalitsuse halduse alla kuuluvate teede kriisieelne sihtotstarbeline rahastamine riigieelarvest oli 40 miljonit ­eurot. Rasketel aegadel kahanes 29 miljonile eurole ja on nii jäänudki.

Sihtotstarbelise toetamise käigus saavad omavalitsused ka lähemal kolmel aastal 29,3 miljonit eurot aastas. Transiitliiklusega teedele eraldatakse tänavu veel 6 ja ettevõtlusega seotud teede toetuseks 9 miljonit eurot.

Kava koostanute hinnangul ei tasu ka unustada ELi vahenditest eraldatud 53 miljonit eurot, millest lõviosa läks Haabersti ringile, Reidi tee ehituseks ja Tartu idapoolsele ringteele. Ka Narva sai sealt transiidi­koridori toetuseks 6 miljonit eurot.

Teine kohalike omavalitsuste, täpsemalt Tallinna põhiline probleem riigiteedega on olnud see, et pealinn tahaks oma suured tänavad – Vabaduse puiestee, Peterburi tee, Rannamõisa tee ja Paldiski maantee parema meelega üle anda riigiteede alla, kuna need loomuldasa moodustavad osa suuremast võrgustikust.

Simson ütles, et omavalitsuste teid kurnava transiidi tagajärgedega tegelemiseks otsustas valitsus tänavu taastada kohalike teede investeeringutoetuse, mida viimati maksti 2015. aastal. “Kokku eraldame kohalike teede investeeringutoetuse raames omavalitsustele kahe aasta jooksul 15 miljonit eurot, millest esimesed 9 makstakse välja juba tänavu,” lubas ta.