Aivar Rehe ainuke kommentaar: kõik toimus taanlaste teadmisel

Äripäev pakkus täna Aivar Rehele võimalust kommenteerida Danske rahapesuga toimuvat, kuid ta loobus sellest.

Värske uudise valguses avaldame 2017. aasta septembris antud Aivar Rehe muutmata kujul kommentaari, mis on rahapesu teemal jäänud seni ainsaks:

"Danske Banki Eesti filiaalis (eelnevalt eri panga nimede all) oli mitteresidentidest kliente teenindatud 20 aastat. Nimetatud kliendi kategooria nõuab selgelt piiritletud klienditeenindust ning kõrgendatud nõuetega riskide juhtimise süsteemi.

Danske Bank Grupi (edaspidi Danske Grupp) tippjuhtkonna poolt juhitud esimesel töökoosolekul aastast 2007 kinnitati Panga Eesti filiaali (edaspidi Danske Eesti) äritegevuse põhisuunad, mille hulka määrati ka mitteresidentidest klientide teenindamise jätkamine. Igal Danske Grupi juhatuse esimeestega/liikmetega ja Nõukogu esimeestega kohtumistel esitas Danske Eesti juhtkond ülevaate panga tegevusest, kusjuures c 65 % esitlusest pühendati alati ülevaatele mitteresidentidest (s.o. kõrge riskiga) klientide panganduse tegevustele ja riskidele.

Danske Grupp juhtis Balti piirkonda enda poolt määratud piirkondliku direktori poolt, mis võimaldas omada operatiivset ülevaadet arengutest kõigis kliendikategooriates. Panga filiaalid raporteerisid igakuiselt majandustulemusi Grupi finantskeskusesse.

Kolmas kaitseliin oli rahapesu tõkestamise üksus (ingl. keeles AML unit), kes tegutses täielikult sõltumatult ja tegi otsuseid iseseisvalt, k.a. kahtlaste tehingute teadete esitamine Rahapesu andmebüroole (RAB).

Danske Grupi ja Danske Eesti rahapesu vastu võitlemise kontaktisikud kohtusid regulaarselt, kusjuures sõltumatuse põhimõtet järgides suures enamuses Danske Eesti juhtkond ei osalenud nimetatud kohtumistel.

Neljanda kaitseliini - siseaudit - tööd koordineeriti Danske Grupi Siseauditi üksuse poolt, mis tähendas, et Danske Eesti juhtkond koondas töö fookuse auditi järgsele märkuste tähtaegsele täitmisele.