Pille Ivask • 4. september 2018
Jaga lugu:
Energiapaneelil osalesid Alexela asepresident Marti Hääl, ettevõtja Andres Sõnajalg (paremal), Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski, Eesti Energia juht Hando Sutter (keskel) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman (vasakul). Sõnajalad on Eesti Energiaga pikalt vaenujalal olnud.
Energiapaneelil osalesid Alexela asepresident Marti Hääl, ettevõtja Andres Sõnajalg (paremal), Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski, Eesti Energia juht Hando Sutter (keskel) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman (vasakul). Sõnajalad on Eesti Energiaga pikalt vaenujalal olnud.   Foto: Andras Kralla

Eestit ähvardab energiatulevikus mahajääja roll

Kuigi Eesti energiatulevikku näevad valdkonna suurkujud eri varjundites, on põhitoon siiski sama – muu maailmaga tuleb käia ühte jalga, kuigi seatud eesmärkide saavutamine võib osutuda vaevaliseks.

Teisipäeval Nordic Hotel Forumis toimunud energiakonverents tõi kokku Eesti energiatööstuse suurkujud. Ettevõtjaid esindas Alexela asepresident Marti Hääl, tuuleenergia valdkonda ettevõtja Andres Sõnajalg, akadeemikuid Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski ning avalikku sektorit Eesti Energia juht Hando Sutter ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman.

Kõik osalejad olid ühel nõus ses osas, et muust maailmast ei saa Eesti oma energiaperspektiivides erineda. Hääle sõnul on Eesti energiatulevikku silmas pidades olulisim küsimus selles, missugust majandusmudelit me tahame, kuivõrd energiamajandust ei saa käsitleda asjast iseeneses. Ta kritiseeris dotatsioonipoliitikat ning leidis, et arengud eri valdkondades peaksid lähtuma siiski turu vajadustest ja dünaamikast. "Prooviks nii, et me jätame turu rahule seal, kus saab veel rahule jätta," ütles Hääl.

Kurnitski omakorda rõhutas, et energiamajanduse seisukohalt on oluline mõista, et ärisektori energia kogutarbimine kasvab. Kodumajapidamiste energiatarbimine on seevastu stabiilne või suisa vähenenud, sest ehitatakse energiasäästlikumaid maju ja renoveeritakse vanemaid elamuid.

Ise rohkem toota

Eesti energiapoliitikas on omajagu võimalusi kasutamata. Leppiman selgitas, et Eestil on palju potentsiaali. "Kui me tahame globaalses mängus kaasa mängida, peame ise tootma. Tuleb toota nii elektrit kui ka vedelkütuseid, sest võimekus on olemas," ütles Leppiman.

Sutter lisas, et vedelkütuste tootmisel võiks ka riik õla alla panna, sest kui praegu toodab Eesti vedelkütuseid nii palju, kui ise tarbib, on võimekust nii tootmise kui ka teadmiste mõttes palju enamaks.

Dotatsioonivabade tuuleparkide võimalus

Viimase aja kära tuuleparkide ümber paneelile näiliselt üle ei kandunud. Leppiman selgitas, et Eesti energiaturu seisukohalt on vajalik, et Eesti toodaks võimalikult palju elektrit ise, mistõttu on joonde vaja saada ka tuuleparkide valdkond. Optimismi näitas ka Sõnajalg, kes uskus, et küllap saavad praegused probleemid lahenduse.

Sutter ütles, et ka dotatsioonivabad tuulepargid ei peaks enam olema võimatud. "Miks mitte ka meretuulepargid. Samas on vaja ka reservi, alternatiiv oleks gaas," arutles Sutter. Ta lisas, et meretuulepargid ei peaks olema võimatud ehitada juba 2030. aastaks.

•Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustab 50% sisemaisest elektri lõpptarbimisest ning uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamine toimub avatud elektriturutingimustel ilma täiendavate siseriiklike toetusteta;

•Suurima tarneallika osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 70%;

•Suurima gaasimüüja osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 32%;

•80% Eestis toodetud soojusest toodetakse taastuvate energiaallikate baasil, kohalike energiaallikate olulisust soojuse tootmisel suurendab veelgi turvas. Eesmärk saavutatakse valdavalt turupõhiselt;

•Rekonstrueerimistegevusega on suurenenud hoonete energiatõhusus;

•Uued hooned vastavad liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele;

•Sõidukipargi kütusekulu aastal 2030 ei ületa 2012. aasta mahtu (8,3 TWh).

Allikas: Energiamajanduse arengukava aastani 2030

Kurnitski selgitas, et kuigi ideena võib taastuv energia hea olla, on peamine takistus siiski raha. "Võib kuu peale sõita ka, kui vajadust on. Meil on probleeme tselluloositehase ehitamisega, mis siis veel tuuleparkidest rääkida," ütles ta.

Taas mõte emissioonimaksust

Paneeli teine osa keskendus transpordisektorile, kus visati taas õhku küsimus süsihappegaasi emissioonide võimalikust maksustamisest ja selle otsesest mõjust Eesti autopargile.

Elektritransport OÜ juhatuse liige Raul Potisepp küsis Leppimanilt, kas riik on mõelnud elektriautosid soodustavatele meetmetele, kuivõrd Eesti näis veel kuue aasta eest ühes Norraga olevat elektriautode valdkonnas eesrindlik. Nüüdseks on Eesti tema sõnul mahajäänute rollis. Leppiman sellele konkreetset vastust ei andnud, viidates, et riik peab liikuma siiski 2020. aastaks seatud energiaeesmärkide poole, milleks on muuhulgas võimalikult väikeste kuludega ja suuresti kodumaist tooret ära kasutades energiaeesmärkideni jõudmine.

Kurnitski selgitas, et transporditurgu saaks suunata süsihappegaasi emissiooni täiendava maksustamisega, sest muudatusi võib oodata üksnes siis, kui inimene neid oma rahakotis tundma hakkab.

Hääl sellega ei nõustunud, öeldes, et maksustama peaks siiski võrdsetel alustel, mis tähendab, et kui süsihappegaasi emissioone maksustada, siis jäävad sellest rohkem kõrvale diiselautod, mille puhul on keskkonnale suurim probleem hoopis eralduv tahm. Tema pakkus välja üleminekuvariandina hoopis gaasikütet, sest gaasiseadme saab paigaldada ka vanematele autodele ning see ei ole inimesele sealjuures nii kulukas kui elektriauto soetamine.

Gaasi kahjuks räägib aga see, et erinevalt elektrist seda Eestis ei toodeta. Sutter ütles, et kui elektritootmises on Eestil ülejääk, ehk me toodame rohkem, kui ise tarbime, siis gaasi peame aga sisse tooma, mis teeb meid energiasõltuvaks.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt