Talsinki tunnel lööks pakiveo kihama

Äripäev 04. september 2018, 15:46
Tunneliprojekti vedaja Peter Vesterbacka näeb selles olulist lüli lääne ja ida vahelises pakikaubanduses.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180904/NEWS/180909881/AR/0/AR-180909881.jpg
Ainult tellijale

Tallinna–Helsingi tunneliprojekt viib inimeste liikumise kõrval täiesti teisele tasemele ka kaubaveo, kus üha väiksemad kaubakogused saavad liikuda üha suurema kiirusega.

Tunneliprojekti vedaja Peter Vesterbacka sõnul tõuseb kauba liikumine tunneli avamise järel tehnoloogiliselt uuele tasemele ja see mõjutab oluliselt liitpealinna piirkonda. Tema sõnul kasutatakse mitmel pool maailmas mitmesuguseid automaatseid kauba laialijagamise süsteeme. "Üks võimalus on, et sellest tuleb selline täisautomaatne kauba laialijagamise süsteem ja see on veel integreeritud Tallinna ja Helsingi vahel. See on suund, kuhu maailm liigub – kiirem üha väiksema kaubakoguse kohaletoimetamine," kirjeldas ta tunnelit tutvustavas podcast'is.

Tallinna–Helsingi vaheline tunnel on plaanis valmis ehitada kuue aastaga ja ilma avalikku raha kasutamata, Läänemere ühelt kaldalt teisele saaks selle abiga 20 minutiga, lubasid projekti algatajad.

Oma tunnel tuleks ka kaubaveole ja teeks võimalikuks kauba kiire liikumise Soomest Tallinna kaudu Euroopasse ning Euroopast Tallinna ja Soome kaudu Aasiasse välja.

Tunneliprojekti vedaja Peter Vesterbacka tutvustab: "Palju on räägitud inimeste liikumisest, sest see on selline lihtne teema, millest kõik aru saavad ja millega on lihtne samastuda. Aga kaubaliiklus on eriti tähtis ja oma tunnelilahenduses me näeme ette kaks tunnelit, ühes liiguvad inimesed maksimumkiirusega ja teises liigub kaup."

Vesterbacka näeb Soomele suurt tulevikku ida ja lääne vahelises kaubanduses. "Euroopast vaadates võib Soome jääda äärealale, aga kui vaadata laiemat pilti, siis on Soome lähim maa Hiinale, seitse tundi lendu Pekingisse, kaheksa tundi Shanghaisse. Oleme väga hea asendiga Hiina suhtes," rääkis ta.

Tema sõnul on Siiditee hiinlastele aastatuhandeid tähtis olnud ja nad investeerivad sellesse ka praegu palju. Kasahstan on saanud 50 miljardi ulatuses investeeringuid paar aastat tagasi, sildu, raudteid, mitmesuguseid teetaristuinvesteeringuid. "Meie tunnelit näevad nad Siiditee põhjapoolse lingina ja seetõttu on sellest väga huvitatud," selgitas ta hiinlaste huvi, kellelt peaks tunneliprojekti jaoks tulema suurem osa rahast.

Vesterbacka vaatab kohe ka arktilise suuna poole. "Kirdeväil on avatud suurema osa aastast ja teekond Hiinast Euroopasse on Kirdeväila kaudu palju kiirem. Osa kaupu, mida ei ole mõtet vedada laevaga Euroopasse, on mõtet vedada raudteel. Üks kaubagrupp, mis kasvab üsna kiiresti, on näiteks Norra lõhetoodang, mida võiks olla mõttekas vedada raudteel ja siis tunneli kaudu Euroopasse, see võib olla ka Norrale üsna oluline ühendus. Lisaks nafta, gaas," loetles ta.

Helsingi–Tallinna tunneli kõrval planeeritakse Soomes veel ühte hiiglaslikku taristuinvesteeringut, nn Jäämere teed, raudteeliini, mida mööda saaks vedada kaupa Põhja-Jäämerelt Euroopasse. Need on kaks eraldiseisvat projekti, aga Vesterbacka näeb neil palju ühiseid võimalusi.

Jäämere tee

Selle aasta märtsis esitles Soome transpordiministeerium raudteeühenduse kava, mis ühendaks Soome lõunaosa Põhja-Jäämerega Norra Kirkenesi kaudu.

Plaan on ühendada arktiline piirkond Soome ja Tallinna–Helsingi tunneli kaudu Euroopaga.

Soome transpordiministri Anne Berneri esitletud kava järgi võiks raudtee valmis olla aastal 2030.

Projekti hinnaks on arvestatud 2,9 miljardit, millest 2 miljardit jääks Soome ja 0,9 Norra kanda.

Raudteed mööda transporditaks mineraale, kalatooteid, puitu ja metsatööstuse tooteid.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2018, 15:45

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing