Euroopas leiab kirikute investeeringuid, mille tootlused on märkimisväärsed, jäädes 10–17% juurde. Inglise Kiriku portfelli 30 aasta tootlus on näiteks 9,6%, mis jääb sisuliselt samale tasemele investor Toomasega, ent ületab kaugelt Eesti pankade juhitud fondide tootlusi. Eesti kirikud investeerimistuhinas aga kaasa ei löö.

Roomakatoliku kiriku tegevjuht Bogdan Ljutjuk ütles, et katoliku kiriku peamine investeering ja töövara on kinnisvara.|FOTO: Andras Kralla

"Me elame peost suhu. Klassikalises mõttes me ei investeeri. Kui oleks raha, mida kasvama panna, siis paneksime pigem kinnisvarasse, aga mitte väärtpaberitesse ega aktsiatesse," ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kantsler Andrus Mõttus. Ta meenutas, et mõni aeg tagasi sai Läti kiriku kolleegidega arutatud, et kui lätlased püüdsid olla modernsed ning investeerida, siis lõppes see nende jaoks õnnetult, sest majandus hakkas langema ning investeeringud hävisid. "Meie kirik on selles mõttes konservatiivne," kinnitas Mõttus.

Mõttuse lause iseloomustab Eesti kirikute üldist seisu. Äripäev vestles kolme kiriku esindajatega ja kõik nad viitasid justkui ühest suust, et tinglikult võib kirikute investeeringuks pidada endale pikka aega kuulunud kinnisvara korrastamist ja seejärel välja üürimist. Ajalooliselt kuulub kirikule üpris palju maad, kõige rohkem neist luteri kirikule, ehkki Mõttuse sõnul kuulub luteri kirikule praegu vaid kümnendik kunagi kirikule kuulunud valdustest. "Hoiame neid korras ja haldame," ütles Mõttus.

EELK varasid haldav Kiriku Varahaldus on viimased viis aastat näidanud häid ja stabiilseid majandustulemusi. Viimased kolm aastat on ettevõtte kasum püsinud poole miljoni euro ringis, samas kui veel 2013. aastal oli kasum poole väiksem. Ettevõtte varakus on jäänud viimase viie aasta jooksul samale tasemele ning ulatub peaaegu 10 miljoni euroni. Möödunud aastal tehti parandusi Tatari 25 ja Magdaleena 12 hoonetes. Arendusobjektidest peaks juba uuel kuul katuse alla saama Eha tänava kortermaja, mille korterid seejärel maha müüakse. Kiriku Varahaldus teenis möödunud aastal miljon eurot kasumit.

Aastaid on räägitud ka Maakri ja Lennuki tänava nurgal asuvale krundile ehitamisest, ent Mõttuse sõnul on see justkui laskmata karu naha jagamine, sest krundil pole veel kehtivat detailplaneeringut.

Eesti metodisti kirik on investeeringutes pigem tagasihoidlik. Kiriku sõnul ei saa aktiivseks investortegevuseks lugeda seda, kui kümne aasta jooksul ostetakse näiteks üks hoone. Finantsinvesteeringuteks pole kirikul aga raha.

100aastane majandusplaan

Roomakatoliku kiriku tegevjuht Bogdan Ljutjuk ütles, et katoliku kiriku majandusplaan on pikk, ulatudes tagasi Eesti Vabariigi aega 20. sajandi alguses. "Täielikult pole me seda realiseerinud," lisas ta. Ljutjuk selgitas, et nii nagu paljude teistegi kirikute puhul, on kirikute varad ajalooliselt kujunenud.

Katoliku kiriku peamine investeering ja töövara on kinnisvara, muudes varaklassides Ljutjuki sõnul kirik ei tegutse. Ühtlasi on kinnisvarainvesteeringud jäänud samasse suurusjärku ehk raha suunatakse juba ajalooliselt kirikutele kuuluvatesse hoonetesse. Katoliku kirikule kuuluvad Tallinna vanalinnas Vene tänaval katedraali ümbruses asuvad hooned, mida Ljutjuki sõnul jõudumööda renoveeritakse, korrastatakse ja välja üüritakse. Mujal Eestis asuvad kruntidel kas kabelid või kirikud ja nendega seotud hooned.

Ljutjuk selgitab, et üldjuhul on kirik oma investeeringutes ja finantsotsustes konservatiivne. Kui raha tuleb juurde, siis teeb kirik uue kabeli või otsustab üht-teist renoveerida. "Ehitatakse välja nii palju kui võimalik omavahenditega. Suured majad vajavad suuri investeeringuid ja neid pole kirikul lihtne teha. Primaarne on usuline tegevus, äriline pool pole nii oluline," rääkis ta.

See aga ei tähenda, et katoliku kirikul investeerimisplaane poleks. "Me mõtlesime küll, et paneme kuhugi hoiule," mõtiskles Ljutjuk, aga ütles seejärel siiski, et lühikeseks ajaks pole mõtet raha kuhugi paigutada, sest sealt ei tule suurt midagi tagasi. "Meil on tulnud juurde preestreid ja oleme laienenud," jätkas ta. "Meil polegi midagi võimalik kõrvale panna, sest tavaliselt suuname vabad vahendid kinnisvara arendamisse," ütles Ljutjuk.

FOTO: Andras Kralla

Kiusatus müüa

Eesti kirikute investeeringute vähesuse põhjus näib olevat ajalooline. Ljutjuk selgitas, et Eesti katoliku kirik on noor ja väike, mistõttu kirikul pole piisavalt raha, et seda investeeringutena kasvama panna. Ta selgitas, et ajalooliselt on suurtel kirikutel rohkem raha, mida saab realiseerida. Samuti saavad suuremad kirikud tema sõnul rohkem annetusi. Ljutjuk selgitas, et paljudes maades on kirikuid ka suletud ning ära müüdud, mistõttu vabaneb sealt raha, mida saab suunama hakata. Viimase üks näiteid võiks olla näiteks õigeusukirik, kelle kinnisvaratehingutest Iisraelis saab lugeda lisaloost.

Mõttus tõdes, et kui majanduslik olukord on raske, siis tekib aeg-ajalt kirikul tekkinud kiusatus müüa mõni kirikule kuuluv vara maha, et sellega tegevuskulusid katta. Siiski nendib ta, et see pole pikas plaanis jätkusuutlik. Ta selgitas, et kirikuõpetaja palk jääb keskmiselt alla 400 euro ning soov oleks rohkem maksta. Mõttuse sõnul takistab ka ajalooline pärand. "Eestlased tunnevad justkui vastutust esivanemate ees," arutles ta. "Selles valguses oleks valus mõni pühakoda kinni panna. Majanduslikult headel aegadel on kirikus käijate hulk ikka vähenenud, kuid kriisi ajal on inimesed ikka leidnud tee kirikusse," jätkas Mõttus.

Eesti Õigeusu kirik tahtis teha päikesepaneeliäri

Kaarli kirik, Tallinn. Kaarli kiriku sisevaated.|FOTO: Madis Sinivee

Aruannetes seisab, et EOC Energy OÜ loodi Kreeka õigeusu kirikuga ja Kreeta õigeusu kirikuga eelnenud konsultatiivprotsessi järel koostööprojektide elluviimiseks päikeseenergia tootmise valdkonnas. Kuna firma asutamisele järgnenud majanduskrahhi tõttu majanduskeskkond Kreekas halvenes jätkuvalt ning ka praeguseks ei ole partnerite valmisolek projektiga jätkata taastunud, siis ettevõte tegev pole olnud.

Alates 2011. aastast on ettevõte igal aastal esitanud majandusaasta aruandeid ning neis märkinud, et majandustegevust pole toimunud.

Kuidas sünnivad kirikus majandusotsused?

Kuigi majandusotsuste tegemine võib kirikute vahel erineda, aitab reeglina kiriku majandusotsuseid teha majandusnõukogu.

Nõukogusse kuuluvad erinevate majandusharude spetsialistid, kelle antav nõu on soovituslik. See tähendab, et kui nõukogu annab soovitusi kogudusele, siis need on soovitusliku iseloomuga ning lõpliku otsuse teeb koguduse juht. Majandusnõukogu on kirikutes mõnes mõttes ka kontrollorgan, et kogudused heausklikke otsuseid ei teeks ning oma varasid ilma läbimõtlemata maha ei müüks.

Olenevalt kirikust on tähtsaim otsusejõud siiski kiriku juhi käes.