• OMX Baltic0,33%301,01
  • OMX Riga−0,14%891,77
  • OMX Tallinn0,63%2 081,64
  • OMX Vilnius0,3%1 206,03
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,76
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,94
  • OMX Baltic0,33%301,01
  • OMX Riga−0,14%891,77
  • OMX Tallinn0,63%2 081,64
  • OMX Vilnius0,3%1 206,03
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,76
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,94
  • 11.09.18, 11:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Heitmekvootidest on oodata ülelaekumist

Heitmekvootide hind lööb tänavu rekordeid ja on nii mõnegi ettevõtte tootmise omajagu kallimaks teinud, kuid selle arvelt on loodetavasti oodata ka keskkonnaprojektide pikemaajalist rahastamist.
Heitmekvootide hind on tänavu tõusnud kolmekordseks
  • Heitmekvootide hind on tänavu tõusnud kolmekordseks
  • Foto: Scanpix
„Praegu on ühiku hind ligikaudu 20 eurot tonni kohta ja aasta lõpuni on veel müüa ligikaudu 3 miljonit ühikut. Kui ühiku hind jääb püsima tänase taseme juurde, on eeldatavasti oodata ülelaekumist,“ ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks.
Aasta algusest on müüdud juba pealt 6 miljoni ühiku, mille eest on laekunud peaaegu 80 miljonit eurot, keskmine ühiku hind on olnud ligikaudu 13 eurot tonni kohta. Kui hinnad aasta lõpuks ei lange, laekuks ühtekokku 140 miljoni euro ringis. Viimastel aastatel on CO2-kvootide hind kõikunud 5 ja 10 euro vahel.
140
miljoni euroni võib ulatuda riigieelarve tulu heitmekvootide müügist tänavu
„Kui eelarveaasta lõpuks on ühikute müügist tulu laekunud rohkem kui riigieelarve seaduses kavandatud, kasutatakse seda kooskõlas riigieelarvestrateegiaga, see tähendab suunatakse olemasolevatesse pikaajalistesse meetmetesse,“ lisas Denks

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ühiku hinnatõus on tingitud peamiselt järgmist kauplemiseperioodi (2021–2030) ees ootavatest muudatustest, aga ka turustabiilsusreservi rakendumisest 2019. aastal, millega vähendatakse ühikute ülejääk turul, kommenteeris Denks CO2-kvootide hinnatõusu tagamaid.
Kevadises majandusprognoosis eeldas rahandusministeerium, et heitmekvootide müügist laekub tänavu 71 ja tuleval aastal 59 miljonit eurot.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele