„Praegu on ühiku hind ligikaudu 20 eurot tonni kohta ja aasta lõpuni on veel müüa ligikaudu 3 miljonit ühikut. Kui ühiku hind jääb püsima tänase taseme juurde, on eeldatavasti oodata ülelaekumist,“ ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks.

Aasta algusest on müüdud juba pealt 6 miljoni ühiku, mille eest on laekunud peaaegu 80 miljonit eurot, keskmine ühiku hind on olnud ligikaudu 13 eurot tonni kohta. Kui hinnad aasta lõpuks ei lange, laekuks ühtekokku 140 miljoni euro ringis. Viimastel aastatel on CO2-kvootide hind kõikunud 5 ja 10 euro vahel.

„Kui eelarveaasta lõpuks on ühikute müügist tulu laekunud rohkem kui riigieelarve seaduses kavandatud, kasutatakse seda kooskõlas riigieelarvestrateegiaga, see tähendab suunatakse olemasolevatesse pikaajalistesse meetmetesse,“ lisas Denks

Ühiku hinnatõus on tingitud peamiselt järgmist kauplemiseperioodi (2021–2030) ees ootavatest muudatustest, aga ka turustabiilsusreservi rakendumisest 2019. aastal, millega vähendatakse ühikute ülejääk turul, kommenteeris Denks CO2-kvootide hinnatõusu tagamaid.

Kevadises majandusprognoosis eeldas rahandusministeerium, et heitmekvootide müügist laekub tänavu 71 ja tuleval aastal 59 miljonit eurot.