• Jaga lugu:

    Kui palju spioonid teenivad?

    Maailma tippspioonid teenivad miljoneid, kuid on ka neid, kes väidetavalt pole mingit rahalist kasu saanud.

    Septembris kinni peetud ja riigireetmises kahtlustatavad Deniss Metsavas ja tema isa Pjotr Volin edastasid väidetavalt Eesti riigisaladusi ja salastatud välisteavet Venemaa Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsusele (GRU). Andmete edastamine käis vähemalt viis aastat ja väidetavalt said mehed tegude eest rahalist tasu.
    Kui suur võis olla Metsavasele ja Volinile maksud raha ja kuidas neile üldse tasuti, ei ole teada.
    Äripäev vaatas, kui palju on teeninud maailma luuretipud ja tuntuimad vahele jäänud spioonid.
    Venemaa president Vladimir Putin (keskel) ja FSB juht Aleksander Bortnikov. Foto: EPA
    Reutersi teatel avaldas Venemaa 2010. aastal, et FSB juht Aleksander Bortnikov teenib aastas 4,7 miljonit rubla, mis on üle 20% rohkem kui teenisid toona näiteks president Dmitri Medvedjev ja peaminister Vladimir Putin.
    Aldrich Ames
    Aldrich Ames kinnipidamise päeval.
    1994. aastal spionaažis süüdi mõistetud maailma tuntumate spioonide hulka kuuluv Aldrich Ames tekitas USA-le suurt kahju. Üheksa aasta jooksul avaldas Ames Nõukogude Liidule iga nende agendi nime, kes USA kasuks topeltmängu mängis. Amesi töö oli talle tulus – ta on teadaolevalt üks enim teeninud spioone USA ajaloos, teenides kokku enam kui 4 miljonit dollarit.
    Foreign Policy kirjutab, et Amesi motivatsioon näis olevat üksnes rahaline ja ta oli harjunud elama lustlikku ja külluslikku elu. Viimast ka sageli seetõttu, et Amesi armastatu oli luksusest sõltuvuses.
    USA maksis Amesile aastas palka 60 000 dollarit, ent sellest hoolimata sai mees endale lubada enam kui pool miljonit dollarit maksnud maja Arlingtonis Virginia osariigis. Mees sõitis 50 000 dollarit maksva Jaguari luksusautoga ning tema igakuised krediitkaardi tagasimaksed ületasid märkimisväärselt tema igakuist ametlikku sissetulekut.
    Clayton Lonetree
    Clayton Lonetree on esimene USA mereväelane, kes on USA vastases spionaažis süüdi mõistetud (1987. aastal). Nõukogude Liit maksis mehele Moskvas töötavate USA saatkonna töötajate nimede avaldamise eest vaid 2500 dollarit. Lonetree oli nõukogude spioon poolteist aastat ning teenis selle eest hinnanguliselt vähem kui 20 000 dollarit. Lonetree läks seitsmeks aastaks vangi.
    David Boone
    CNN kirjutab, et ameeriklane David Sheldon Boone astus 1988. aasta oktoobris sisse Washingtonis asuvast Nõukogude Liidu saatkonnast ning pakkus end spiooniks. Arvatavalt teenis ta umbes 20 000 dollarit aastas. Boone oli Nõukogude Liidu spioon kokku kolm aastat ja pandi vangi 1999. aastal.
    Noshir Gowadia
    Noshir Gowadia on spioneerinud suisa mitme riigi heaks. Meest süüdistati salastatud andmete müügis Hiinale ja lisaks veel Saksamaal, Iisraelis ja Šveitsis tegutsevatele eraisikutele. Hiinale müüs ta andmeid alates juulist 2003 kuni juunini 2005 ja talle maksti sel ajal hinnanguliselt 100 000 dollarit, vahendab CNN. 2011. aastal mõisteti ta 32 aastaks vangi.
    Ana Montes
    Ana Montes
    USA kaitseluurekeskuse kunagine vanemanalüütik Ana Montes mõisteti 2002. aastal süüdi spionaažis Kuuba heaks. Naine pandi 25 aastaks vangi. CNN kirjutab, et Kuuba ei maksnud Montesele tema töö eest.
    Robert Hanssen
    Endine FBI agent, kes töötas Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa heaks aastatel 1979-2001. USA justiitsministeerium on öelnud, et tegu on ilmselt ühe suurema luurekatastroofiga USA ajaloos. Hanssenile määrati 15-kordne eluaegne vanglakaristus.
    Tema tabamiseks tuli mängida topeltmängu. FBI maksis KGB agendile 7 miljonit dollarit, et too annaks üle faili, millest sai sõrmejälgede ning hääleanalüüsi abil välja selgitada, et andmeid on lekitanud Hanssen.
    FBI agent Robert Philip Hanssen.
    Mees peeti kinni 2001. aastal tema Virginia osariigis asuvas kodus ning teda süüdistati USA luuredokumentide müügis Nõukogude Liidule ja selle õigusjärglasele Vene Föderatsioonile. Süüdistuse järgi teenis Hanssen dokumentide müügist 1,4 miljonit USA dollarit, samuti anti talle tema töö eest teemante.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.