Äripäev • 18. september • 2 min
Jaga lugu:
Endine haridusminister Maris Lauri näeb, et ülikoolid peaksid saama ise valida, kas haridust pakutakse tasuta või raha eest.
Endine haridusminister Maris Lauri näeb, et ülikoolid peaksid saama ise valida, kas haridust pakutakse tasuta või raha eest.  Foto: Andras Kralla

Reformierakond toetab tasuta kõrghariduse kaotamist

Tööandjate keskliidu manifest on hea lähtealus valimisprogrammi lihvimisel ning Reformierakonna hinnangul tasub kaaluda tasuta kõrghariduse lõpetamist.

„Kõrghariduse rahastamine vajab muutmist, kuid see peab toimuma viisil, mis tagab, et andekatel noortel ei jääks kõrgharidus omandamata. Ülikoolidele tuleb anda õigus küsida õppetasu, seda siis ka eestikeelse õppe puhul," kommenteeris endine haridusminister Maris Lauri.

"Loomulikult kaasneb sellega vajadus reformida praegust õppelaenude süsteemi. Samavõrd loomulik on seegi, et eksisteerivad ka stipendiumid. Kui inimene on valmis oma hariduse saamise nimel maksma, siis seda ei tohiks takistada, eriti juhul, kui alternatiiviks on see, et haridus jäetakse omandamata," lisas ta.

Teisipäeval avaldatud tööandjate keskliidu manifestis teatas liit, et kordab oma nelja aasta tagust ettepanekut: kehtestada tasuta kõrghariduse asemel tasuline kõrgharidus, mida õppija rahastab õppelaenu kaudu. Kui õppija lõpetab õpingud ettenähtud aja jooksul edukalt, kustutab riik õppelaenu, seisab manifestis.

Reformierakondlane ja endine Eesti Panga asepresident Andres Sutt kutsus samuti üles õppelaenusüsteemi reformima. "Üks väike, kuid oluline näide kuidas õpi- ja valikuvõimalusi avardada on muuta riigi tagatud õppelaenu tingimused kaasaegseks. Täna kehtiv 5% intress on ebaõiglaselt kõrge ega vasta laenu eesmärgile ja intressikeskkonnale. Ümbervaatamist vajavad ka laenu maksimummäär ja tagasimaksmise tähtajad,“ ütles ta.

Sutt kinnitas, et manifesti ja Reformierakonna valmiva programmi ühisosa on suur. „Oleme veendunud, et Eesti inimeste heaolu aluseks on tugev majandus, mille alustalaks on korras riigirahandus,“ ütles ta.

„Sarnaselt manifestiga näeme, et Eesti tööseadusandlus peab käima ajaga kaasas, soosides paindlikke töövorme ning võimaldades eri oskuste, võimete ja vanusega inimestel osaleda tööelus. Tark majandus eeldab teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist ning rakendusuuringute osakaalu kasvu. Reformi eesmärk on suurendada riigi teadusse ja arendusstegevusse minevaid investeeringud ühe protsendini SKTst ning toetame rakendusuuringute keskuse loomist ettevõtluse ja teaduse paremaks sidumiseks,“ lisas Sutt.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt