Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik on jäänud IT-süsteemide pantvangi

    Justiitsministri hinnangul on seaduste elluviimine IT-süsteemide aja- ja rahamahukuse tõttu sattunud küsimärgi alla. Foto: Eesti Meedia/Scanpix

    Eestis on osutunud liiga kulukaks olemasolevate IT-süsteemide kaasajastamine ning pidurdunud on ka võimalused uute eelnõude seaduseks vormistamisel, sest vajalike IT-süsteemide arendamine võtab palju aega ja keeruline on hinnata, kui palju ja millal sellele raha on võimalik saada.

    “Tegelikkuses on see suur probleem, kus me oleme osutunud IT-lahenduste pantvangiks, kus avaliku halduse võimestamisega tekib oht, me muutume tõesti paindumatuks,” möönis justiitsminister Urmas Reinsalu riigikogu ees, vastates küsimustele, miks korruptsioonivastased meetmed ei taha kuidagi reaalsuseks vormuda.
    Näiteks rahandusministeerium pidi välja arendama rakenduse Riigiraha, mis võimaldaks analüüsida kohalike omavalitsuste finantsseisu ja tegevust. Reinsalu möönis, et tähtajaks oli sellel 2018, kuid tegelikkuses on seda täies mahus oodata pigem 2020. aastaks. Probleemiks on saldoandmike infosüsteemi piiratud võimalused.
    “Pean tunnistama, et see ei ole esimene kord, kus ma selliste juhtumitega kokku puutun – ja seda on olnud korduvalt, see on niisugune retsidiiv –, kus mingite muudatuste, legitiimsete riigis vajalike muudatuste elluviimine võtab tegelikkuses märkimisväärselt kauem aega, kus üheks takistuseks saab see, et infosüsteemid vajavad muutmist. Need on otsekui takistus iseeneses, kuna nende muutmine eeldab märkimisväärset raha,” rääkis Reinsalu.
    Täpselt samasuguse probleemi ees on Reinsalu sõnul elatisvõlglastele täiendavate piirangute seadmine. “Eelnõu on valmis, kõik on kooskõlastatud, kuskil ei ole mingisuguseid ideoloogilisi probleeme, aga jällegi käib debatt praegu ministeeriumide vahel, sest nende erinevate andmebaaside ümberehitamine võtab olulises hulgas raha ja eraldi tööd ja tegevust,” lisas ta.
    Rahandusministeerium, mis Riigiraha portaali eest vastutab, möönab, et alati ei ole võimalik ega ka mõistlik 2000. aastate alguses loodud süsteemile külge haakida tänapäevaseid vajadusi.
    “Iga IT-süsteem vajab teatud perioodi järel arendamist ja uuendamist, seda tuleb aga teha põhjaliku ettevalmistuse järel ja vajalikke ressursse planeerides. Uue infosüsteemi loomisel on vaja arvestada raha planeerimisega riigieelarvesse, rahvusvahelise riigihanke korraldamisega, süsteemi arenduse ja testimisega, õigusaktide muutmise ja muuga. Seetõttu võtab uue infosüsteemi loomine aega,” rääkis ministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi.
    IT-süsteemide vananemine on ka Reinsalu hinnangul üks riiklikult tähtis küsimus, sest suure osa praegusest digitaalsest võimekusest moodustavad 10-15 aasta eest Euroopa Liidu rahadega arendatud süsteemid, mis praeguseks kipuvad “raugema”.
    Ei tasu ka kõigilt kodanikelt oodata täielikku digivalmidust
    Konkreetselt arenduste planeerimisel tekkivate muredega tuleb rinda pista ka sotsiaalkaitseministril. Kaia Iva tõdeb, et mõistagi tuleb kõigi seaduste rakendamisel ja ka väiksemaid rakenduslikke muudatusi tehes arvestada IT-võimekusega, sest sotsiaalvaldkonna muutused puudutavad väga paljusid inimesi ja sageli haavatavat sihtgruppi, seega on korrektne ja õigeaegne toetust ja hüvitiste maksmine ning muude teenuste täpne korraldus äärmiselt oluline.
    Iva tõi välja menetluses olevad pensionisüsteemi muudatused ja vanemapuhkuse muudatused, mille puhul on jõustumisaja juures tulnud arvestada IT-võimekusega.
    “Aga ka selline lihtne asi, nagu abivahendikaart on meil praegu veel paberkujul, mitte digiretseptiga sarnases süsteemis, ning seda just IT-jõudluse nappuse tõttu. Samas planeerime oma tegevuse nii, et inimestele oleks teenused tagatud võimalikult hästi ja õigeaegselt,” kommenteeris Iva.
    Minister märkis, et suures e-tuhinas ei tohi ka eeldada ja nõuda, et kõik inimesed kasutaksid näiteks asjaajamisel või suhtluses riigiga vaid e-lahendusi ning muud võimalused välistada. Info ja teenused peavad olema ligipääsetavad ka ilma suurepärase digioskuseta, lisas ta.
    Lisaks rahale ja planeerimisele oleks vaja lihtsalt paremini tellida
    Siseminister Andres Anvelt tõdes, et lisaks hoolikale planeerimisel tuleb teinekord tegeleda hoopis olukorrale reageerimisega. “Olen ministrina nii mõnegi asja seisma pidanud panema, sest kõige tähtsam on selle hetke prioriteediga edasi minna – võtame näiteks ootamatu ID-kaardi kriisi, ja täiesti plaanipärase uuele ID-kaardile ülemineku, mille arendused tuli igal juhul õigeks ajaks valmis saada,” rääkis ta.
    “Inimesi, aega ega raha ole piiramatu hulk ja asjad tuleb seada tähtsuse järjekorda,” märgib Anvelt, kes rahapuudusel pidi edasi lükkama näiteks hotellide broneeringuinfosüsteemi arenduse.
    Suurim probleem pole Anvelti sõnul aga mitte seadusandlus või isegi raha, vaid pigem see, kuidas ühe või teise arenduse kasutajad ehk tellijad oma vajadusi kirjeldada oskavad ja ülesande püstitavad, mille järgi SMIT (sotsiaalministeeriumi haldusalade IT-arendustega tegelev keskus) omakorda tööd planeerib ja ellu viib. “Kui vajadused ja ülesanne pole selgeks räägitud või see muutub, on selge, et ka töö elluviija plaanid lähevad sassi. Siin on erasektorilt veel palju õppida,” ütles Anvelt.
    Samas on Anvelt veendunud, et areng on olnud viimasel ajal parem ja arendusvõlga on märkimisväärselt vähendatud.
    Mis need arendused maksavad?
    Riigiraha portaali tarvis uue infosüsteemi arendamine maksab Reinsalu sõnul 500 000 eurot. Erinevaid infosüsteemide haldus- ja arendushankeid kuulutab riik igal aastal välja sadakond, nende hinnad ulatuvad mõneteistkümnest tuhandest sadade tuhandete eurodeni.
    Võrdluseks on rahandusministeeriumi infotehnoloogia keskus juuli lõpus sõlminud 11 pakkujaga raamhanke infosüsteemide arendamiseks ja hooldamiseks. Neli aastat kestva hanke eelarve on pealt 20 miljoni euro.
  • Hetkel kuum
Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Luman ja Pevkur kutsuvad ettevõtjaid reservväelasi rahaliselt toetama
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.