Artikkel
  • Jaga lugu:

    Riik on jäänud IT-süsteemide pantvangi

    Justiitsministri hinnangul on seaduste elluviimine IT-süsteemide aja- ja rahamahukuse tõttu sattunud küsimärgi alla. Foto: Eesti Meedia/Scanpix

    Eestis on osutunud liiga kulukaks olemasolevate IT-süsteemide kaasajastamine ning pidurdunud on ka võimalused uute eelnõude seaduseks vormistamisel, sest vajalike IT-süsteemide arendamine võtab palju aega ja keeruline on hinnata, kui palju ja millal sellele raha on võimalik saada.

    “Tegelikkuses on see suur probleem, kus me oleme osutunud IT-lahenduste pantvangiks, kus avaliku halduse võimestamisega tekib oht, me muutume tõesti paindumatuks,” möönis justiitsminister Urmas Reinsalu riigikogu ees, vastates küsimustele, miks korruptsioonivastased meetmed ei taha kuidagi reaalsuseks vormuda.
    Näiteks rahandusministeerium pidi välja arendama rakenduse Riigiraha, mis võimaldaks analüüsida kohalike omavalitsuste finantsseisu ja tegevust. Reinsalu möönis, et tähtajaks oli sellel 2018, kuid tegelikkuses on seda täies mahus oodata pigem 2020. aastaks. Probleemiks on saldoandmike infosüsteemi piiratud võimalused.
    “Pean tunnistama, et see ei ole esimene kord, kus ma selliste juhtumitega kokku puutun – ja seda on olnud korduvalt, see on niisugune retsidiiv –, kus mingite muudatuste, legitiimsete riigis vajalike muudatuste elluviimine võtab tegelikkuses märkimisväärselt kauem aega, kus üheks takistuseks saab see, et infosüsteemid vajavad muutmist. Need on otsekui takistus iseeneses, kuna nende muutmine eeldab märkimisväärset raha,” rääkis Reinsalu.
    Täpselt samasuguse probleemi ees on Reinsalu sõnul elatisvõlglastele täiendavate piirangute seadmine. “Eelnõu on valmis, kõik on kooskõlastatud, kuskil ei ole mingisuguseid ideoloogilisi probleeme, aga jällegi käib debatt praegu ministeeriumide vahel, sest nende erinevate andmebaaside ümberehitamine võtab olulises hulgas raha ja eraldi tööd ja tegevust,” lisas ta.
    Rahandusministeerium, mis Riigiraha portaali eest vastutab, möönab, et alati ei ole võimalik ega ka mõistlik 2000. aastate alguses loodud süsteemile külge haakida tänapäevaseid vajadusi.
    “Iga IT-süsteem vajab teatud perioodi järel arendamist ja uuendamist, seda tuleb aga teha põhjaliku ettevalmistuse järel ja vajalikke ressursse planeerides. Uue infosüsteemi loomisel on vaja arvestada raha planeerimisega riigieelarvesse, rahvusvahelise riigihanke korraldamisega, süsteemi arenduse ja testimisega, õigusaktide muutmise ja muuga. Seetõttu võtab uue infosüsteemi loomine aega,” rääkis ministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi.
    IT-süsteemide vananemine on ka Reinsalu hinnangul üks riiklikult tähtis küsimus, sest suure osa praegusest digitaalsest võimekusest moodustavad 10-15 aasta eest Euroopa Liidu rahadega arendatud süsteemid, mis praeguseks kipuvad “raugema”.
    Ei tasu ka kõigilt kodanikelt oodata täielikku digivalmidust
    Konkreetselt arenduste planeerimisel tekkivate muredega tuleb rinda pista ka sotsiaalkaitseministril. Kaia Iva tõdeb, et mõistagi tuleb kõigi seaduste rakendamisel ja ka väiksemaid rakenduslikke muudatusi tehes arvestada IT-võimekusega, sest sotsiaalvaldkonna muutused puudutavad väga paljusid inimesi ja sageli haavatavat sihtgruppi, seega on korrektne ja õigeaegne toetust ja hüvitiste maksmine ning muude teenuste täpne korraldus äärmiselt oluline.
    Iva tõi välja menetluses olevad pensionisüsteemi muudatused ja vanemapuhkuse muudatused, mille puhul on jõustumisaja juures tulnud arvestada IT-võimekusega.
    “Aga ka selline lihtne asi, nagu abivahendikaart on meil praegu veel paberkujul, mitte digiretseptiga sarnases süsteemis, ning seda just IT-jõudluse nappuse tõttu. Samas planeerime oma tegevuse nii, et inimestele oleks teenused tagatud võimalikult hästi ja õigeaegselt,” kommenteeris Iva.
    Minister märkis, et suures e-tuhinas ei tohi ka eeldada ja nõuda, et kõik inimesed kasutaksid näiteks asjaajamisel või suhtluses riigiga vaid e-lahendusi ning muud võimalused välistada. Info ja teenused peavad olema ligipääsetavad ka ilma suurepärase digioskuseta, lisas ta.
    Lisaks rahale ja planeerimisele oleks vaja lihtsalt paremini tellida
    Siseminister Andres Anvelt tõdes, et lisaks hoolikale planeerimisel tuleb teinekord tegeleda hoopis olukorrale reageerimisega. “Olen ministrina nii mõnegi asja seisma pidanud panema, sest kõige tähtsam on selle hetke prioriteediga edasi minna – võtame näiteks ootamatu ID-kaardi kriisi, ja täiesti plaanipärase uuele ID-kaardile ülemineku, mille arendused tuli igal juhul õigeks ajaks valmis saada,” rääkis ta.
    “Inimesi, aega ega raha ole piiramatu hulk ja asjad tuleb seada tähtsuse järjekorda,” märgib Anvelt, kes rahapuudusel pidi edasi lükkama näiteks hotellide broneeringuinfosüsteemi arenduse.
    Suurim probleem pole Anvelti sõnul aga mitte seadusandlus või isegi raha, vaid pigem see, kuidas ühe või teise arenduse kasutajad ehk tellijad oma vajadusi kirjeldada oskavad ja ülesande püstitavad, mille järgi SMIT (sotsiaalministeeriumi haldusalade IT-arendustega tegelev keskus) omakorda tööd planeerib ja ellu viib. “Kui vajadused ja ülesanne pole selgeks räägitud või see muutub, on selge, et ka töö elluviija plaanid lähevad sassi. Siin on erasektorilt veel palju õppida,” ütles Anvelt.
    Samas on Anvelt veendunud, et areng on olnud viimasel ajal parem ja arendusvõlga on märkimisväärselt vähendatud.
    Mis need arendused maksavad?
    Riigiraha portaali tarvis uue infosüsteemi arendamine maksab Reinsalu sõnul 500 000 eurot. Erinevaid infosüsteemide haldus- ja arendushankeid kuulutab riik igal aastal välja sadakond, nende hinnad ulatuvad mõneteistkümnest tuhandest sadade tuhandete eurodeni.
    Võrdluseks on rahandusministeeriumi infotehnoloogia keskus juuli lõpus sõlminud 11 pakkujaga raamhanke infosüsteemide arendamiseks ja hooldamiseks. Neli aastat kestva hanke eelarve on pealt 20 miljoni euro.
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Audiitorfirmade TOP 2: Eesti majandus väljub kriisist fundamentaalselt palju tugevama, kuid ka oluliselt suurema võlaga
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.