• Jaga lugu:

    Velotaksonduse pale hakkab selginema

    Kuigi Tallinna linnavolikogu kehtestas alates suve keskpaigast velotaksodele teenindajakaartide nõude, pole pealinna rattataksoturul veel kord majas, tõdevad nii kesklinna linnaosavanem Vladimir Svet kui ka munitsipaalpolitsei. Sestap hakkab Sveti sõnul linnaosavalitsus koostöös teiste ametkondadega analüüsima, kuidas paremini korrastada ja kaardistada endiselt hägust kolmerattaliste taksoteenust.

    Aastaid Tallinnal pinnuks silmas olnud velotaksojuhid tegutsesid möödunud suve keskpaigani sisuliselt lindpriidena, mistõttu linnavalitsusel puudus selge ülevaade, kui palju kolmerattalisi kesklinnas ringi vurab, ja korrakaitsjatel polnud piisavalt ressurssi, et turiste noolivaid rattureid ohjeldada.
    Kuna velotaksondust ei reguleerinud otseselt ükski seadus, otsustas linnavolikogu võtta vastu määruse „Jalgratta, lõbusõidurongi ja loomveoki kasutamine tasulisel sõitjateveol Tallinnas“, mis hakkas kehtima 1. juulil. Seaduse järgi võib velotakso sadulasse istuda ainult täisealine, juhtimisõigusega ja kehtiva liiklusrikkumiseta rattur. Rattur, kes need tingimused täitis, sai endale teenindajakaardi.
    Munitsipaalpolitsei andmetel väljastati sel suvel 43 rattataksovedu lubavat tõendit. Üks volikogu määruse eesmärk oli kaardistada teenindajakaartide väljastamisega velotaksode turgu. Munitsipaalpolitsei menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Triin Uudeväli sõnul üldpilt praeguseks päris selge siiski ei ole. „Loodetavasti on teenindajakaartide kohustuslikuks tegemine ka velotaksondusturu korrastamise algus ja alus. Tegemist ju siiski esimese aastaga ja laskem velotaksojuhtidel uue olukorraga kohaneda,“ leiab Uudeväli.
    Ühisaktsioonid politseiga
    Just teadlikkuse kasvatamiseks on mupo koostöös politseiga teinud mitu ühisaktsiooni, mille käigus kontrolliti velotaksojuhtide teenindajakaardi olemasolu. „Pärast määruse kehtima hakkamist tegime mitu kontrollreidi, samuti kontrolliti igapäevase töö käigus velotaksojuhte,“ sõnas Uudeväli. Kokku alustati tema sõnul väärteomenetlusi teenindajakaardi puudmise tõttu 13 korral.
    „Suuremahuline selgitustöö on teinud juhid teenindajakaardi nõudest ja selle vajalikkusest teenuse osutamiseks teadlikumaks. Kindlasti jätkame teavitustööd ka uuel hooajal,“ kinnitas Uudeväli, kes avaldas lootust, et järgmisel kevad-suvisel turismihooajal on olukord parem.
    Teisalt nentis mupo menetlusosakonna juhataja, et vaevalt piraatvelotaksod uute reeglite pärast kaovad. „Muidugi ei saa välistada, et linnapilti jäävad ka need velotaksistid, kes üritavad sarnaselt tavataksodega teenust pakkuda ebaseaduslikult, kuid nüüd on meil olemas mõjutusvahend ja turgu aitab korrastada aus konkurents,“ oli Uudeväli kindel.
    Ettevõtteid on keeruline tabada
    Tema sõnul on endiselt keeruline hinnata piraatvelotaksojuhtide arvu. „Küllap see arv kuude läbilõikes muutub. Suvel on neid rohkem, sügis-talvisel perioodil vähem,“ märkis Uudeväli.
    Valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid on keeruline tabada. Kui 2007. aastal püüdis praeguseks äriregistrist kustutatud osaühing Velotakso laieneda Tallinnast üle lahe Helsingisse, siis viimasel ajal on avalikult on rohkem tuntust kogunud osaühing Green Gears, kes alustas tegevust 2015. aasta mais.
    Äripäeva Infopanga andmetel tegeleb Allan Makarenko juhitud Green Gears vabaaja- ja sporditarvete rendiga. Mullu oli ettevõttel pisut üle 7800 euro müügitulu. Tööd ei pakkunud ettevõte seejuures mitte ühelegi inimesele, mis annab mõista, et Green Gears otseselt velotaksoteenust ei paku, vaid ainult rendib sõiduvahendeid eraviisiliselt tegutsevatele ratturitele. Äripäev võttis Makarenkoga ühendust, kuid ettevõtja ei soovinud teemat kommenteerida, kuna viibis välismaal.
    Enamik korralike juhte järgib korda
    Kesklinna linnaosavanema Vladmir Sveti sõnul peegeldavad 43 väljastatud teenindajakaarti siiski hästi reaalselt olukorda. „Fakt on aga see, et kõik velotaksojuhid ei ole seda taodelnud. Loodame, et järgmisel hooajal tekib meil võimalus just rohkem tegeleda nendega, kes eiravad linnas kehtivat määrust,“ nentis Svet.
    Samas möönas Svet, et mupol puuduvad hetkel detailse kontrolli võimalused, sest ka ühistranspordiseadus ei anna selleks munitsipaalkordnikele volitusi. „Juba praegu on selge, et kui tahame olukorda velotaksodega tõesti süsteemselt lahendada, siis vajame rohkem tuge riigilt. Seaduses tuleks veelgi täpsemalt formuleerida nõudmised velotaksode tehnilisele seisundile, sõiduvahendi juhtidele ning nende üle tõhusama järelevalve teostamisele,“ toonitas Svet.
    Seni, kuni riiklikud seaduseandjad teemani jõuavad, on kesklinna linnaosavalitsus hakanud analüüsima, kas suve keskel kehtima hakanud määrus vajab veel täpsustamist või täiendamist. „Nendest potentsiaalsetest muudatustest hakkab sõltuma ka see, milline on meie tegevus järgmisel hooajal,“ sõnas linnaosavanem. Ta usub, et Tallinna linnavalitsus tuleb täiendavate meetmetega välja enne järgmist kevad-suvist turismihooaega.
    Munitsipaal-kolmerattalisi ei tule
    Tallinna linnavalitsus on tuntud munitsipaalteenuste looja. Rattataksondusse Tallinn linnaosavanema sõnul siiski siseneda ei plaani. „Tegemist on maailmavaatelise küsimusega sellest, kuivõrd peab kohalik omavalitsus sekkuma eraettevõtlusesse. Minu seisukoht on, et enne seda, kui kohalik omavalitsus hakkab seda üldse kaaluma, peab ta andma võimaluse vabaturul ise saavutada teatud regulatsioonide abil avalikule huvile vastav olukord,“ toonitas Svet.
    See tähendab, et linnaosavanem soovib praeguse olukorra lahendada seadusloome, mitte munitsipaalettevõttega. „Igal juhul velotaksoteenuse munitsipaliseerimine antud hetkel mõistlik ei tundu. See aga ei tähenda, et selle teema juurde ei tohi tulevikus tagasi tulla, kui olukord ei rahulda,“ tõdes Svet.
    Samas lisab ta, et kehtiv määrus on saanud juba palju positiivset tagasisidet. „Paljud linnakodanikud ja vanalinnas tegutsevad ettevõtjad on märganud ja tunnustavalt märkinud, et velotaksode arv on vähenenud ja seega jalakäijate liikumine vanalinnas ohutumaks muutunud,“ rääkis linnaosavanem.
    See aga ei tähenda, et Tallinn velotaksonduse teema riiulile paneb. Sestap toonitab Svet, et sel teisipäeval toimunud mupo ja linnaosavalituse vaheline kohtumine oli alles esimene pikas koosolekute reas. „Kohtusime munitsipaalpolitseiga ja leppisime kokku, et varsti toimub ka laiapõhjalisem kohtumine, kuhu kaasatakse erinevate seotud erirühmade esindajaid,“ kinnitas Svet.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
KredExi endine juht Lehar Kütt liitus Coop Pangaga
KredExi endine juhatuse esimees Lehar Kütt töötab tänasest Coop Pangas, kus ta vastutab äriklientide finantseerimise äriliini juhtimise eest, teatas ettevõte.
KredExi endine juhatuse esimees Lehar Kütt töötab tänasest Coop Pangas, kus ta vastutab äriklientide finantseerimise äriliini juhtimise eest, teatas ettevõte.