Eesti Energia käive kasvas veerandi

"Eelmise aastaga võrreldes kasvasid meie kõikide põhitoodete müügikogused. Elektri ja vedelkütuste kõrgemad müügitulud tulenesid nii suurematest müügikogustest kui ka kasvanud turuhindadest," märkis Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila.

"Võrguteenuse tariifi 9-protsendilise langetamise mõju kompenseeris suures osas kasvanud müügimaht. Muude toodete müügitulu kasvas peamiselt põlevkivi müügi suuremate tulude tõttu. Soojad ilmad tõid kaasa soojus- ja gaasienergia müügitulude kahanemise," märkis ta ettevõtte pressiteates.

Eesti Energia kolmanda kvartali müügitulu oli 199,7 miljonit eurot, mis on 26,7% rohkem kui 2017. aastal. Kulumieelne ärikasum EBITDA oli 58,4 miljonit eurot, kasvades aastaga 8,1%. Puhaskasum oli 10,9 miljonit eurot, teatas riigifirma.

Eesti Energia elektritoodang oli kolmandas kvartalis 2 182 gigavatt-tundi, mis ületas Eesti tarbimist 377 gigavatt-tunni võrra. Kokku toodeti Eestis 2 538 gigavatt-tundi elektrit, mis oli 733 gigavatt-tundi enam kui tarbimine. Eesti kogutoodangust moodustas Eesti Energia elektritoodang 86%.

"Elektrienergiat tootsime 3,8% rohkem kui aasta tagasi. Seda soosis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kõrgem turuhind. Taastuvenergiat tootsime 77,3 gigavatt-tundi, sellest Enefit Greenis  64,4 gigavatt-tundi. Möödunud aastaga võrreldes kasvas Enefit Greeni tootmismaht 12% võrra," loetles Avila.

Suurima osa taastuvenergia toodangust andsid tuulepargid, mis tootsid tänu soodsatele tuuleoludele 47,7 gigavatt-tundi elektrit ehk 18% enam kui aasta varem.

Võrguteenuse müügitulu langes eelmise aastaga võrreldes 0,8% võrra, müügimaht kasvas aga 1,3%. Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus oli tulenevalt tuulisematest ilmastikuoludest 12,4 minutit enam kui aasta tagasi ehk 52,6 minutit.

Avila sõnul aitab elektrikatkestusi vähendada paljasjuhtmete asendamine ilmastikukindlate kaablitega ning kolmanda kvartali lõpus oli ilmastikukindla võrgu osakaal Elektrilevi madalpingevõrgus 87% ja keskpingevõrgus 38%.

„Lõppenud perioodil saime tuua ka klientidele hea uudise – Konkurentsiamet kiitis heaks Elektrilevi taotluse vähendada uuest aastast võrgutasu keskmiselt 8 protsenti. See on lisa möödunud aastal kahe hinnamuutuse tulemusel toimunud 9-protsendilisele hinnalangusele,“ märgib Avila, täpsustades, et võrgutasu langetamisel on oluline roll klientidel, kes on loobunud mittevajalikust võimsusest ja võimaldanud seeläbi Elektrilevil tegevuskulusid kokku hoida.

Vedelkütuseid tootis Eesti Energia võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 45,6% rohkem, kokku 103,6 tuhat tonni. „Tootmismaht kasvas tänu õlitehaste paremale töökindlusele ja Enefit280 lühemale hooldusremondile. Õlitootmises oli tegemist läbi aegade ühe edukama kvartaliga,“ räägib Avila.

Vedelkütuseid müüdi 79 500 tonni ja müügitulu teeniti 20,7 miljonit eurot. Vedelkütuste müügitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 35,5%. Avila sõnul kasvas müügimaht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9,3%.

Kolmandas kvartalis investeeris Eesti Energia kokku 65 miljonit eurot, millest kolmandiku moodustas Auvere elektrijaama viimane makse.