"Selleks, et hoone võimalikult energiatõhusana ehitamine oleks omanikule mõistlik valik, tulebki miinimumnõuded kehtestada nii, et nende ellu viimine poleks liialt kulukas,“ märkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ministeeriumi teate vahendusel.

Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile tuleb iga viie aasta järel määrata hoonete energiatõhususe kulutõhusad tasemeid, võttes arvesse tehnilist arengut, mis möödunud perioodi jooksul on toimunud.

„Kulutõhusad energiatõhususe miinimumnõuded tagavad hoone omanikule parima alginvesteeringu ja püsikulude suhte hoone ettenähtud kasutusaja jooksul ning sedasi saame energiatõhusate hoonete levikut juba praegu kiirendada,“ lisas minister.

2020. aastal pidi elamuehituses hakkama kehtima nõue, et uued hooned vastavad liginullenergiahoone tasemele. Uues eelnõus on kirjas, et sellise taseme saavutamist ei nõuta, kui lokaalsete taastuvenergialahenduste paigaldamine ei ole majanduslikust põhjendatud või tehniliselt teostatav.

Teiseks vabastatakse sellest nõudest kuni 220 ruutmeetri suuruse köetava pinnaga väikemajad. Väikemajade puhul lükatakse liginullenergiahoone nõude rakendumine edasi, kuni uute kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete määramiseni, märkis ministeerium.

Palkmajadele kohalduvad ka edaspidi nõuded pehmendavate koefitsientidega, seda nii uute hoonete püstitamisel kui olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel.

2019. aasta algusest vastavad energiatõhususe miinimumnõuded olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel C-energiaklassi tasemele, uute hoonete püstitamisel vastavad nõuded B-energiaklassi tasemele.