- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tahab Euroopa päästefondile suuremat võimu
Eurokriisi ajal liikmesriikidele hädalaenude andmiseks seatud ESMil peaks olema ligipääs riikide majandus- ja rahandusolukorra teabele ka „normaalsetel aegadel,“ seisab neljapäeval Brüsselisse saadetud ühiskirjas, millele allakirjutanuid riike on ajakirjanduses ka uueks Hansa Liiduks nimetatud.
„Ühiskiri rõhutab, et hästi toimiv rahaliit on kõigi ELi riikide ühine huvi ja tõhus kriisilahendusmehhanism selle oluline osa. Kirjaga toetatakse ESMile suurema rolli andmist oma põhifunktsiooni täitmisel, milleks on finantsabi andmine liikmesriikidele, millel on tekkinud probleemid turult rahastuse saamisega,“ kommenteeris rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.
Põhimõtteliselt tahavad need kümme riiki seda, et kuna ESM on potentsiaalne võlausaldaja, siis peaks sellel olema parem ülevaade liikmesriikide seisukorrast ka siis, kui see veel võlausaldajaks ei ole saanud.
Mitte kõigile meeltmööda
Suurema ülevaate nõudmine euroliidule ei ole aga kindlasti meeltmööda neile liikmesriikidele, mis eelarve fiskaalseid võimalusi suuremas mahus majanduse turgutamiseks kasutada tahavad, ennekõike võiks nende seas olla Itaalia, mille järgmise aasta eelarvekava on Euroopa Komisjon näiteks juba tagasi lükanud.
Kuna ESMi kasutada olevad vahendid on liikmesriikide poolt sisse makstud kapital, on Rossi sõnul loogiline, et ESMil peaks olema ka suurem roll ja võimekus hinnata abi taotleva riigi suutlikkust oma võlgu teenindada. Selle võimekuse arendamiseks on oluline ka ESMi senisest suurem kaasatus toetusprogrammide ettevalmistusse ja majanduspoliitikate seiresse nii tavatingimustes kui ka kriisi ajal.
„Toetame ESMi tugevdamist, et majandus- ja rahaliidul oleks vajaduse tekkides olemas efektiivne ja hästi toimuv kriisilahenduse raamistik, mis aitaks kindlustada euroala majanduskeskkonna stabiilsuse,“ lisas Ross, kelle sõnul loodavad kirja saatnud liikmesriigid, et juba detsembris on võimalik ESMi tugevdamise sammudes kokku leppida.
Erasektorile rohkem laenukahju õlule
Veel on ühiskirjas märgitud, et ESM peaks laenu andmisel hindama, kas laenu saaja on võimeline seda laenu ka tagasi maksma ning parandama maksevõimekust koostöös varasemate võlausaldajatega. Financial Times kirjutab, et põhimõtteliselt tähendab see, et laenukahju peaks varasematest kordadest rohkem kandma ka erasektor, asi, mida Itaalial on põhjust tõsiselt karta, sest selline muutus võib kaasa tuua paanika riigi võlausaldajate seas, kelle käes on võlakirju 130 protsendi ulatuses Itaalia SKPst.
Financial Times märgib, et „Hansa Liidu“ soovid peegeldavad hästi ka pikaajalist frustratsiooni eelarvereeglite jõustamise üle Komisjoni poolt. Teiste seas alla kirjutanud Hollandi peaminister Mark Rutte on tänavu märkinud, et Komisjoni usutavus euroala valvurina sõltub selle erapooletusest reeglite kasutamisel ja reeglite järgimise nõudmisel.
Taas on keskmes Itaalia, mille eelarve on suuremas puudjäägis, kui riik varem on Euroopa Liidule lubanud. Euroopa Komisjonil on võimalus eelarvereeglite rikkumise eest liikmesriigile isegi trahvi teha, aga soov minna ühe Euroopa suurema riigiga kapitaalselt tülli on võib-olla piiratud.
Ühiskirjale on alla kirjutanud Iirimaa, Holland, Rootsi, Taani, Soome, Läti, Leedu, Eesti, Tšehhi ja Slovakkia.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele