Kristjan Pruul • 2. november 2018 • 3 min
Jaga lugu:

Eesti tahab Euroopa päästefondile suuremat võimu

Eesti ja teised Põhja-Euroopa liikmesriigid tahavad Euroopa Liidule suuremaid võimalusi eelarve tasakaalu nõudmiseks.  Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Euroopas eelarve defitsiidi üle käivate tülide taustal tahavad kümme liikmesriiki, teiste seas Eesti, et Euroopa stabiilsusmehhanismil (ESM) oleks suurem võim liikmesriikide eelarvete järelevalves, mis seni on olnud ainult Euroopa Komisjoni pädevuses.

Eurokriisi ajal liikmesriikidele hädalaenude andmiseks seatud ESMil peaks olema ligipääs riikide majandus- ja rahandusolukorra teabele ka „normaalsetel aegadel,“ seisab neljapäeval Brüsselisse saadetud ühiskirjas, millele allakirjutanuid riike on ajakirjanduses ka uueks Hansa Liiduks nimetatud.

„Ühiskiri rõhutab, et hästi toimiv rahaliit on kõigi ELi riikide ühine huvi ja tõhus kriisilahendusmehhanism selle oluline osa. Kirjaga toetatakse ESMile suurema rolli andmist oma põhifunktsiooni täitmisel, milleks on finantsabi andmine liikmesriikidele, millel on tekkinud probleemid turult rahastuse saamisega,“ kommenteeris rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.

Põhimõtteliselt tahavad need kümme riiki seda, et kuna ESM on potentsiaalne võlausaldaja, siis peaks sellel olema parem ülevaade liikmesriikide seisukorrast ka siis, kui see veel võlausaldajaks ei ole saanud.

Mitte kõigile meeltmööda

Suurema ülevaate nõudmine euroliidule ei ole aga kindlasti meeltmööda neile liikmesriikidele, mis eelarve fiskaalseid võimalusi suuremas mahus majanduse turgutamiseks kasutada tahavad, ennekõike võiks nende seas olla Itaalia, mille järgmise aasta eelarvekava on Euroopa Komisjon näiteks juba tagasi lükanud.

Kuna ESMi kasutada olevad vahendid on liikmesriikide poolt sisse makstud kapital, on Rossi sõnul loogiline, et ESMil peaks olema ka suurem roll ja võimekus hinnata abi taotleva riigi suutlikkust oma võlgu teenindada. Selle võimekuse arendamiseks on oluline ka ESMi senisest suurem kaasatus toetusprogrammide ettevalmistusse ja majanduspoliitikate seiresse nii tavatingimustes kui ka kriisi ajal.

„Toetame ESMi tugevdamist, et majandus- ja rahaliidul oleks vajaduse tekkides olemas efektiivne ja hästi toimuv kriisilahenduse raamistik, mis aitaks kindlustada euroala majanduskeskkonna stabiilsuse,“ lisas Ross, kelle sõnul loodavad kirja saatnud liikmesriigid, et juba detsembris on võimalik ESMi tugevdamise sammudes kokku leppida.

Erasektorile rohkem laenukahju õlule

Veel on ühiskirjas märgitud, et ESM peaks laenu andmisel hindama, kas laenu saaja on võimeline seda laenu ka tagasi maksma ning parandama maksevõimekust koostöös varasemate võlausaldajatega. Financial Times kirjutab, et põhimõtteliselt tähendab see, et laenukahju peaks varasematest kordadest rohkem kandma ka erasektor, asi, mida Itaalial on põhjust tõsiselt karta, sest selline muutus võib kaasa tuua paanika riigi võlausaldajate seas, kelle käes on võlakirju 130 protsendi ulatuses Itaalia SKPst.

Financial Times märgib, et „Hansa Liidu“ soovid peegeldavad hästi ka pikaajalist frustratsiooni eelarvereeglite jõustamise üle Komisjoni poolt. Teiste seas alla kirjutanud Hollandi peaminister Mark Rutte on tänavu märkinud, et Komisjoni usutavus euroala valvurina sõltub selle erapooletusest reeglite kasutamisel ja reeglite järgimise nõudmisel.

Taas on keskmes Itaalia, mille eelarve on suuremas puudjäägis, kui riik varem on Euroopa Liidule lubanud. Euroopa Komisjonil on võimalus eelarvereeglite rikkumise eest liikmesriigile isegi trahvi teha, aga soov minna ühe Euroopa suurema riigiga kapitaalselt tülli on võib-olla piiratud.

Ühiskirjale on alla kirjutanud Iirimaa, Holland, Rootsi, Taani, Soome, Läti, Leedu, Eesti, Tšehhi ja Slovakkia.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt