Kristjan Pruul • 6. november • 3 min
Jaga lugu:

Ootamatu pööre rahapesu arutelus

Keskerakondlase Jaanus Karilaiu algatatud arutelu riigikogus andis ootamatu võimaluse võlakirjaemissioonides kahju kannatanud investoritele oma agenda ajamiseks.
Keskerakondlase Jaanus Karilaiu algatatud arutelu riigikogus andis ootamatu võimaluse võlakirjaemissioonides kahju kannatanud investoritele oma agenda ajamiseks.  Foto: Postimees/Scanpix

Danske skandaali kontekstis toimunud rahapesu käsitlev arutelu sai riigikogus ootamatu pöörde, kui see keskendus hoopis finantsinspektsiooni süüdistamisele Gildi Aserbaidžaani investeeringute ja Swedbanki Rumeenia võlakirjade vaidluste eest.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu algas oodatult, seistes õiguskomisjoni esimehe ja Keskerakonna liikme Jaanus Karilaiu ning kunagise rahandusministri ja Reformierakonna liikme Jürgen Ligi vastastikustes süüdistustes.

"Enam ei saa sulgeda silmi tõsiasja ees, et Eesti pinnal lasti segamatult toimida pöörastel pangaskeemidel. Keegi sai ju selle eest palka, et kahtlased rahavood peatada, kaasates ka rahvusvahelisi instantse, kui endal jõudu väheks jääb. Too keegi jättis oma palgatöö tegemata ja lubas Eesti Vabariigil muutuda hämaraks pangatransiitriigiks, probleemivabaks finantsparadiisiks," rääkis Karilaid, kelle hinnangul peaksid kunagised reformierakondlased võtma poliitilise vastutuse ja oma süüd tunnistama.

Jürgen Ligi seevastu pidas vastutustundetuks fakti, et õiguskomisjoni esimees on teinud arutelu, aga pole toonud arutelule seadusandlikke ettepanekuid ning süüdistas Karilaidu sildistamises.

"Tänase arutelu võigas iseloom seisneb selles, et midagi ei räägita regulatsioonist või süsteemist, vaid räägitakse üksikutest juhtumitest ja ette välja valitud süüdlastest. Mitte kordagi ei maini Karilaid Venemaa rolli, vaid süüdistab poliitikuid nimeliselt, ta on alati valmis Venemaa eest seisma ja omasid kottima," ütles Ligi.

Hävitav hinnang võlakirjaafääridele

Danske rahapesuskandaalist kaldus arutelu aga täiesti kõrvale siis, kui finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri järel kutsuti riigikogu pulti vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kes andis hävitava hinnangu Kessleri tegevusele finantsinspektsioonis, kuid seda hoopis kunagi Gildi Aserbaidžaani investeeringute jaoks tehtud võlakirjaemissioonis ja Swedbanki Rumeenia võlakirjadega kahju saanud investorite vaatekohast lähtuvalt.

Varem on samal põhjusel finantsinspektsiooni tööd kritiseerinud mõlema võlakirjaafääriga kahju kannatunud meediaärimees Hans H. Luik.

Mägi-Rohtmets rõhutas, et finantsinspektsioon peaks hoopis rohkem seisma finantsurul investorite eest ning kaitsma neid ka pankade eest. "16 miljonit eurot koguti 2007. aastal võlakirjaemissiooni kaudu Aserbaidžaani, mitte kõige usaldusväärsemasse finantsturu tsooni. See ei ole niisugune juhtum, mis ei pälviks tähelepanu, see ei ole tavapärane investeerimisteenus," meenutas vandeadvokaat, kelle sõnul küsis prokuratuur toona finantsinspektsioonilt, kas tegemist võib olla investeerimiskelmusega, millele anti eitav vastus.

Advokaat süüdistas finantsinspektsiooni selles, et kriminaalmenetluse ajal rahuldas see Gild FASi kui investeerimisühingu taotluse lõpetada tegevusloa kehtivus. "Selle tagajärjel muutus Gild FAS tavaliseks äriühinguks ja kõik reservid vabanesid. Need rahad maksti välja kriminaalmenetluse ajal omanikele endile ja Gild FAS lõpetas pankrotiga," rääkis Mägi-Rohtmets.

Süüdistus ka Swedbanki juhtumiga seoses

Sarnane olukord oli tema hinnangul ka praegu kohtutes käiva vaidlusega seoses Swedbanki Rumeenia võlakirjaemissiooniga, kus teadmata põhjusel ei ole asjakohased dokumendid säilinud. Ka siin olevat vandeadvokaat palunud finantsinspektsioonil alustada järelevalvemenetlust, kuid ei olevat praeguse seisuga saanud isegi mitte lühikest eitavat vastust.

"Varasemalt, kui ma olen esitanud finantsinspektsioonile taotlusi ja avaldusi, on mulle üsna kiiresti tulnud väga lühidalt vastus, seesama, mis ma enne siin ütlesin, et finantsinspektsioonilt ei saa järelevalvet nõuda, see järelevalve on tema õigus, mitte kohustus. Aga nüüd mulle ei ole isegi seda vastust tulnud," ütles ta.

Ka heitis vandeadvokaat inspektsioonile ette läbipaistmatust ja konfidentsiaalsusnõuete taha pugemist. "Mina leian, et see ei ole päris õige, sest konfidentsiaalsus finantsturu regulatsioonis ei tulene mitte finantsturu subjektide huvidest lähtuvalt, vaid see on eelkõige ikkagi subjektide klientide ja investorite saladuste hoidmisest tulenev," ütles ta.

Finantsinspektsioonile osaks langenud süüdistusi kommenteeris Jürgen Ligi sõnadega: "Toodi ühe kaotanud poole advokaat siia. Aga kelmus ja suletud [võlakirja]emissioonid ei ole finantsinspektsiooni kui süsteemse järelevalve pädevus. Kui keegi tahab riigi vastutust näha, siis rääkigu politseist."

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt