Demokraadid olid lootnud nn "sinist lainet" ehk mõlema Kongressi koja enda kätte saamist, kuid seda siiski ei juhtunud. Valimisaktiivus oli aga tohutu - hääletas 114 miljonit inimest, mida on Guardiani andmetel 31 miljonit rohkem kui eelmistel, 2014. aasta vahevalimistel.

Demokraadid saavad nüüd esindajatekojas president Donald Trumpi väljapakutud seadusi vetostada ja enda kontrolli all olevate komiteede kaudu tema suhtes juurdlusi algatada, kirjutas Telegraph.

Kuigi Trumpi valimised otse ei puuduta, võib valimisi võtta kui rahvahääletust tema "America first"-poliitikale ja konservatiivide ülekaal mõlemas kojas oleks Trumpi natsionalistliku poliitika tugev võit, millel on mõju ka Euroopa ja maailma poliitikale.

USA Kongressil on kaks koda: esindajatekoda ja senat.

Esindajatekojas on 435 liiget, mis kõik olid valimistel mängus. Seni olid seal ülekaalus konservatiivid kohtadega 235-193, nüüd on seis 219-193 demokraatide kasuks. Viimastel oli enamuse saavutamiseks vaja koguda 218 kohta. Esindajate koja liikme ametiaeg kestab kaks aastat ja igast osariigist valitakse sinna esindajaid vastavalt elanike arvule.

Demokraatidele oli kasulik see, et üsna palju konservatiivide esindajaid, täpsemalt 23, loobub kohast. Ametis oleval esindajal on üldiselt edu konkurentide ees edumaa tänu tehtud nimele ja ka valimisrahastusele.

Kongressi ülemkoja ehk senati sajast senaatorist valiti uuesti 35. Seal oli konservatiividel seni ülekaal häältega 51-49, kuna kaks sõltumatut senaatorit hääletavad enamasti sarnaselt demokraatidega. Nüüd on seis 51-43 vabariiklaste kasuks. Iga osariiki esindab kaks senaatorit, kelle ametiaeg on kuus aastat.

Peale Kongressi valiti 36 osariigis kuberner. Seni oli neist konservatiivide käes 33 kohta.

Arvamusuuringute järgi olid valijatele tähtsaimad teemad tervishoid ja majandus.