Riiklikule energiafirmale ostuloa andmisel pidi amet kontrollima, kas on mõni kaubaturg, millel Eesti Energia võiks saada liiga suure osakaalu, mis võiks kahjustada konkurentsi.

Koondumise osaliste tegevused kattuvad elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul, edasine Äripäevale selgituseks antud kommentaar tugines peamiselt hulgimüügile. Nimelt võttis konkurentsiamet aluseks, et elektrienergia hulgimüügihinna kujunemist mõjutavad ettevõtted, mille tootmisvarad ei asu Eestis, kuid kes kauplevad samuti Nord Poolil. Sellised tootjad avaldavad koondumise osaliste tegevusele olulist konkurentsisurvet.

"Võttes arvesse muuhulgas elektribörsi Nord Pool toimimise põhimõtteid, elektrienergia hindu –sealhulgas hindade identsust 98% tundidest Eesti ja Soome vahel –, ettevõtjatelt kogutud teavet ning Euroopa Komisjoni praktikat, oli asjakohane hinnata koondumise mõju elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturule, mille geograafiline ulatus hõlmab vähemalt Eestit ja Soomet. Koondumise osaliste turuosa kokku moodustab koondumise järgselt 14 protsenti," selgitas ameti avalike suhete juht Maarja Uulits.

Arvestades muuhulgas Eesti Energia positsiooni elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturul ning Nord Pool elektribörsi toimimise põhimõtteid, ei tuvastanud konkurentsiamet, et koondumisega kaasneks konkurentsi oluline kahjustumine.

Suvel avalikustatud müügitehingu uurimisega läks konkurentsiametil viimase hetkeni – koondumise täiendav menetlus alustati 6. juulil ning selle maksimaalne kestvus on neli kuud. Koondumise kohta esitasid mitu vastuväidet ka konkureerivad ettevõtted, nende seas Leedu Lietuvos Energija. Konkurendid nagu näiteks vennad Oleg ja Andres Sõnajalg tuuleenergifirmast Eleon rõhutasid sealjuures, et liitumisel tekib monopoolne seisund näiteks tuuleenergia tootmisel. Konkurentsiamet, nagu märgitud, otsuse tegemisel tuuleenergia tootmist kaubaturuna ei hinnanud.