Marge Väikenurm • 12. november • 3 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Peaprokurörid kutsutakse vaibale

Peaprokurör Lavly Perling avab aastaid tagasi Venemaalt saabunud õigusabitaotluste sisu, kus oli fookuses rahapesukahtlus.
Peaprokurör Lavly Perling avab aastaid tagasi Venemaalt saabunud õigusabitaotluste sisu, kus oli fookuses rahapesukahtlus.  Foto: Andres Haabu

Homme annab peaprokurör Lavly Perling aru Venemaalt saadud salastatud õigusabitaotluste sisust. Õiguskomisjoni ette astub ka endine peaprokurör Norman Aas, et selgitada Briti ärimees Bill Browderi rahapesukaebuste põrumist.

Riigikogu õiguskomisjon on üritanud teada saada, mis seisis kahes õigusabitaotluses, mille Venemaa aastatel 2012 ja 2014 Eestile esitas.

Perling on kinnitanud, et nendes olid selged viited rahapesule ja riigiprokuratuur vastas taotlustele. Nende sisu ei ole aga tahetud avaldada, sest tegu on konfidentsiaalse infoga.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid teatas aga eelmisel nädalal, et sai Perlinguga kokkuleppe, et ta tutvustab põhjalikumalt õigusabitaotlusi. "Prokuratuur on läinud avatud suhtumisele ja koostööle," kiitis Karilaid.

Avalikkuse huvi

Norman Aas tõdes hiljutises intervjuus, et taotluste sisu on salastatud. Küsimusele, kas praegu peaks tegema erandi, ei välistanud Aas seda. "Kui üldiselt räägime, siis on teatud olukorrad, kui ühiskonnas on väga suur huvi ja tuleb kaaluda, kas nende avalikustamisest võiks tekkida rohkem kasu või mitte."

Äripäevale avaldas riigiprokuratuur nüüd, et kahes taotluses palus Venemaa tunnistajate ülekuulamist ja erinevate dokumentide esitamist ning õigusabitaotlused täideti sel määral, kui oli võimalik.

Kas Perling läheb sisu tutvustamisel veel avameelsemaks, selgub homme.

"Lepime kokku selles, millest ei tohi rääkida, sest õigusabitaotlustel on oma eripära, et seda kõike, mida seal on, ei saa avalikus ruumis kasutada," lausus Karilaid.

Ärimehe kaebused

Ennast Vladimir Putini esivaenlaseks nimetav ärimees Bill Browder.
Ennast Vladimir Putini esivaenlaseks nimetav ärimees Bill Browder.  Foto: Helina Ije

Peale õigusabitaotluste on homsel kohtumisel teemaks investeerimisfondi Hermitage Capital Managementi asutaja Bill Browderi rahapesukaebused. Nendest ühe menetlemine lõppes mullu, kaebus ise saabus prokuratuuri viis aastat tagasi.

Norman Aas nentis, et esimeste avalduste alusel menetlust ei alustatud. "Põhimõtteliselt arutelu minu juures nende avalduste üle ei toimunud," meenutas ta ja lisas, et siis toimusid tema juures diskussioonid, mis olid peamiselt seotud poliitilise korruptsiooni või riigireetmise juhtumiga.

Browderi esitatud kaebused põrusid, sest tegu oli aastaid tagasi toimunud tehingutega. "Raha Eestis enam ei olnud ja ükski tehingu taga olev isik ei olnud Eestiga kuidagi seotud," lisas Aas.

Kogutud info andis prokuratuur teistesse riikidesse, näiteks Prantsusmaale, kes menetlust alustas ja raha arestis.

Survestas prokuratuuri

Browder ei jätnud jonni ja saatis sel suvel kaebuse uuesti teele. Browder nõudis, et Eesti uuriks Danske pangas käinud rahapesu, ja käis välja panga juhtide ja töötajate nimed, kes peaksid prokuratuuris huvi äratama.

Browder tõmbas niidid suure rahapesuskeemi paljastanud Sergei Magnitski juhtumi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini sõbra, Panama paberitest tuttava tšellisti Sergei Rolduginini. Riigiprokuratuur alustas uurimist.

"Kuriteotunnused olid hästi kirjeldatud," selgitas peaprokurör Lavly Perling uurimise alustamist ja eitas, et üks põhjus on avalikkuse surve. "Prokuratuur alustab menetlusi seaduse alusel. Olgu avalikkuse surve nii suur kui tahes, ei saaks me lubada, et alustame menetlust, kui ei näe kuriteotunnuseid."

Aas tõdes aga, et mingi mõjub võib avalikkuse huvil siiski olla. "Ühiskonna üldine arusaam millestki või põhjendatud huvi midagi uurida võib kindlasti anda teatud raamistiku prokuröri otsustele. Samas põhinevad prokuröri otsused seadusel."

Hermitage Capital Managementi inimesed on täiesti kindlad, et uurimise põhjus peitub peamiselt avalikkuse terava tähelepanu kartuses.

Londonis Äripäevaga kohtunud Browder sõnas, et rahapesu-teema oli aastaid tagasi Eestis fookusest välja – nagu on praegu mitu inimest ka Eestis öelnud. Sama lugu on uurimisega. "See polnud fookuses ka läinud aastal," märkis Browder.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt