Töötuid ootab ees parem elu

Sotsiaalministeerium asub reformima töötushüvitise süsteemi, kuna praegu on hüvitis liiga väike ja seda saavad liiga vähesed, samuti on süsteem liiga jäik.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich ütles, et mida vähem tegeleb riik töötutega nende töötuks olemise peroodil, seda raskem on neid tööturule tagasi tuua.  Foto: Andras Kralla

Töötushüvitise süsteemi muutmine on praegu analüüsimisel ja lõplikud lahendusettepanekud peaksid saabuma märtsis. Praegune hüvitise süsteem lonkab sotsiaalministeeriumi teatel mitmel põhjusel.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Erhlich rääkis täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et praegusel töötushüvitise süsteemil on kolm peamist probleemi.

Esiteks makstakse töötushüvitist vaid umbes pooltele töötutest ning summa, mida nad saavad, ei ole sugugi suur. Seega elavad Ehrlichi sõnul umbes pooled Eesti töötutest suhtelises vaesuses ja ligi viiendik absoluutses vaesuses. "Ühelt poolt on see on sotsiaalne probleem iseenesest – näiteks on töötute seas suitsiidimäär väga kõrge. See on suurima enesetapuriskiga grupp Eestis," rääkis Ehrlich.

Teisalt on probleemil ka selgelt majanduslik pool olemas. "Kui me inimest töötusperioodil ei aita, siis ühel hetkel ta lahkub tööturult," ütles asekantsler. Põhjuseid tööturult lahkumiseks on mitu – osad töötud lahkuvad Eestist, mõned lähevad eelpensionile ja on ka olukordi, kus töötud võtavad end arvele kui puudega inimesena. Neid inimesi tööturule tagasi saada on Ehrlichi sõnul väga kallis.

Muutunud tööturg

Teine probleem töötushüvitise süsteemil on selle paindumatus. Nimelt on Ehrlichi sõnul maailm muutunud ja enam ei ole selge, keda töötuks üldse pidama peaks. Ta selgitas, et üha rohkem inimesi on tööl mitmes kohas korraga – näiteks tehakse 9–17 kontoritööd ja õhtul sõidetakse näiteks Taxifyd. "Küsimus on selles, et kui inimene kaotab oma päevatöö ehk põhilise sissetuleku allika, siis seaduse mõistes ta ei oleks töötu, sest õhtune töö on tal ju olemas, mis siis, et see töö annab talle vaid umbes 5% kogu sissetulekust," rääkis Ehrlich. Seega on praegu olukord, kus kui töötu võtab vastu väikse töö, millega teenib 50–100 eurot kuus, kaotab ta töötuskindlustuse. "Me sunnime inimesi passiivsusesse," ütles Ehrlich.

Kolmas töötushüvitise probleem on Ehrlichi sõnul see, et hüvitisi on makstud alati ühe palju ja sama kaua, olenemata majanduse olukorrast. Ehk siis kui aastal 2010 oli töötus suur ja tööd oli raske leida, maksti hüvitisi samade põhimõtete järgi, mis praegugi aastal 2018, kui töötus on suhteliselt väike ja töö leidmine on lihtne. "Meie kolmas küsimus on, kas töötushüvitiste maksmine peaks käima selle järgi, kuidas majandusel läheb," ütles Ehrlich.

Võimalikke lahendusi on kolm

Sotsiaalministeerium tellis suvel Praxiselt töötushüvitise süsteemi analüüsi, mis peaks valmima järgmise aasta märtsiks. Esimeses analüüsi etapis uuriti teiste riikide praktikaid ja leiti võimalikud stsenaariumid, mida võiks Eesti kaaluda.

Võimalikke lahendusi, mida soovitakse, on Ehrlichi sõnul samuti kolm. Esiteks soovitakse mõelda vabatahtlikule töötusele ehk sellele, et kui inimene lahkub töölt ise, makstakse talle samuti mingil määral töötuskindlustushüvitist. Teiseks soovitatakse pakkuda töötutele võimalus saada töötushüvitist ka siis, kui ta samal ajal töötab kuni alampalga määrani.

Kolmandaks soovitatakse suurendada hüvitist. Arutlusel on ka, kas FIEd peaksid saama töötushüvitist või ei. Samuti kaalutakse, kas ehk ei peaks tulevikus muutma töötushüvitise maksmise astmeliseks ehk siis selliseks, kus iga kuuga hüvitise määr langeb. "Inimeste käitumine näitab, et kui hüvitise hulk väheneb, siis inimesed lähevad ka tööle," ütles Ehrlich.

Ta lisas, et veel on võimatu öelda, palju süsteemi muutmine maksma läheks. Küll aga võib eeldada, et muudatusi ei saa kuidagi teha senisest odavamalt. "Pigem on need ideed süsteemi mõttes lisakulu. Teisalt liiguvad sellega kaasa ka positiivsed mõjud majandusele – kui investeerime sellesse süsteemi rohkem, siis suudame töötutega efektiivsemalt tegeleda ja töötusmäära vähendada. See tähendab, et meil on rohkem maksumaksjaid tulevikus ja saame ka rohkem maksuraha," selgitas asekantsler.

Ehrlich lisas, et ka õiguskantsler on öelnud, et Eesti töötuskindlustus süsteem vajab ülevaatamist. "Loodetavasti on sel ideel ka poliitiline toetus olemas, kuid kindlasti on siin ka palju maailmavaatelisi küsimusi," ütles ta. "Loodame, et enne valimisi toimub selle üle debatt."

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas